Killing: neljapaadi uks on noortele lahti

Vahur Mäe, toimetaja   |   22. märts 2017, 12:07
image_pdfimage_print

Eestis äsja alanud kalendrikevad oma võimalustega on kaugel sellest, et kodustel, osalt veel jääga kaetud veekogudel, sõudjatele kvaliteetseid treeningtingimusi lahendada. Nii on kõik tipptegijad ja paljud nooredki harjutamas tuttavaks saanud Horvaatia mägikülas Skradinis, kus mahukaid veekilomeetreid kogudes algavaks hooajaks valmistutakse. Rio järgne hooaeg toob koondise jaoks vaheldust ning uudsust, kus kirsiks tordile peaks saama kaheksapaadi osalemine Poznani maailmakarikasarja etapil ning Floridas toimuvad maailmameistrivõistlused. Sõudeliidu koduleht uuris elu-olu kohta peatreener Matti Killingult.

Kas neljasetiim on peale tugevat pingelangust ning arvukaid vastuvõtte leidnud tavapärase töörutiini ning ollakse jätkuvalt kõrgelt motiveeritud?

Mis seal salata, olümpia järgne aeg kujunes toimekaks ja pingeliseks. Vastuvõtt järgnes vastuvõtule ning ühelt tunnustusürituselt liikusime teisele. See oli uus kogemus ning lõhkus tavapärast hooajalõpu puhkuse- ning treeningrutiini. Kuna kõiki meid sooviti peamiselt ühiselt näha, liikusime suure pundiga. Ajakavade sättimine kujunes omamoodi väljakutseks. Arvatavasti oli Nabil ja Noolel (Heiki Nabi ja Erki Nool – toimetaja) suurte tulemuste järel lihtsam, sest nemad tegutsesid üksinda.

2016 EM M4x EUR meister finiš Foto Rein Kilk

Eesti spordi lipulaev – meeste neljapaat. Foto: Rein Kilk

Mehed on jätkuvalt motiveeritud ning valmis kõrgete kohtade nimel võitlema. Sõudmine on nende igapäevatöö, mis leiva lauale toob ning kui tahetakse palka saada, on vaja tulemusi ka edaspidi näidata. Tagasilöögiks on kujunenud Andrei (Jämsä – toimetaja) seljahäda, mis on seganud harjutamist ja teeb mind veidi murelikuks. Hetkel on mees ülekoormuse vältimiseks ja taastumise kiirendamiseks harjutanud individuaalse programmi järgi. Märtsi lõpus läheb ta doktor Mihkel Mardna juurde visiidile ning Eesti parimad spetsialistid püüavad selgust saada, mis vigastuse on põhjustanud.

Kas olümpia-aasta sügispuhkus kujunes tavapäraselt pikemaks?

Meil on olnud aastaid, kus puhkasime kaks nädalat. Rio järgne aeg tuli teistmoodi, sest taastusime sellest ligi kaks kuud. Mainitud vastuvõttudele juba eelpool viitasin, aga sellised arengud olid medalimeeste tulemuse taustal mõneti ennustatavad. Kindlasti pole meie vorm praeguse aja kohta varasemaga võrreldav. On olnud aastaid, kus erinevad sõudeergomeetri ja vastupidavustestid on andnud 5-6 sekundit paremaid aegu. Õnneks on hooaja peaproov veidi hiljem ning meil on piisavalt aega vormi sättida.

Milline hakkab välja nägema edasine hooaeg?

Esimesest kolmenädalasest veelaagrist naaseme märtsi viimastel päevadel. Oleme nädala jagu Eestis, lendame siis tagasi Horvaatiasse Zagrebisse, kus ootab hooaja avavõistlus Croatian Open. Seejärel rändame tagasi veidi üle 300 km kaugusele Skradinisse ning jätkame põhja ladumist. Võtame kindlasti osa ka mai alguses toimuvast esimesest MK-etapist Belgradis ning sealt kooruvad edasised plaanid. Muidugi on tänavune peaeesmärk tugev esinemine Floridas toimuvatel maailmameistrivõistlustel. Kevadised võistlused saavad olema rasked ning esimese vormikõvera tipu rihime juulis Luzernis toimuvaks kolmandaks MK-ks.

Millised paadid ja millistes koosseisudes välja saadetakse?

Rio medalimehed ei saa jalga gaasilt võtta, sest kuklasse hingavad mitmed noored tegijad. Võimalik, et Belgradis katsetame neljapaadis nooremaid, võimalik, et veele lähetame kahepaadidki. Kõik sõltub esiti avavõistluse tulemusest ning sellestki, mida teeb Jämsä selg. Zagrebis peavad kõik end tõestama nii ühe- kui kahepaatidel, välja arvatud Andrei, kes saab puhkust ja taastub. Ma ütleksin, et olukord on põnev ja meil on Jaanipäeva eel Poznanis toimuvale MK-le plaanis saata kaheksapaat. Täna näen, et kaheksale kohale on kümme pretendeerijat. Ka MM-ile sõitva paatkonna koosseis ei ole lukus ning võimalus sinna pääseda on kõigil. Ma isiklikult loodan, et Rio medalistid on seal kõik rivis, kuid see uks ei ole kindlasti kinni.

Kuivõrd pead tõenäoliseks, et Rios medali võitnud mehed võiksid olla rivis ka järgmisel olümpial Tokyos?

Nagu öeldakse, siis hea konjak ja vein lähevad aastatega ainult paremaks. Kui meestel tahet ja tervist jagub, siis on kõik võimalik. Sõudmine on küpsete sportlaste ala ning ajalugu on näidanud, et üle 40-selt tulemuste tegemine ei ole midagi erakordset. Vaatame kasvõi Jüri (Jaanson – toimetaja) vägevaid tulemusi. Sõudmise vananemine võib olla tingitud taastusvahendite kättesaadavuse ja igasuguste võimaluste paranemisest, ka eluea järk-järgulisest pikenemisest. Kui vaatame Tõnu (Endrekson – toimetaja) poole, siis ehk kõige tugevama tervisega paatkonnast on just tema kõige vanemana. Niiet ma ei imesta kui kõik neli meest on Tokyos veel ja valmis võitlema kõige kõrgemate tulemuste nimel.