Pühapäeval avatakse Tartus mälestuspink legendaarsetele sõudetreeneritele

Pühapäeval, 23.aprillil kell 13:30 avatakse Tartu linna sõudebaasi ja Emajõe vahelisel alal mälestuspink legendaarsetele Eesti sõudetreeneritele, Erich-Wilhelm Seilerile ja Jüri Kurulile. Pink on sõudjate poolt austusavalduseks neile kahele tulihingelisele sõudmise eestvedajale, kelle entusiasm ja energia aitas omal ajal meie spordiala uutesse kõrgustesse edasi viia.

Erich-Wilhelm Seiler (30. IV 1922 Pärnu – 14. II 1986 Pärnu) alustas sõudjateed kolmekümnendatel aastatel Pärnu saksa sõudeklubis (Pernauer Ruder-Club), kus ta oli esimene eesti soost sportlane ning jätkas hiljem samas klubis treeneri, kohtuniku ja aktivistina. Seileri viljakaim periood oli seotud siiski Tartuga.
Ta oli seotud tööga Tartu Ülikooli spordiklubis ning tema eestvedamisel viidi ellu mitu oma aja tähelepanuväärset projekti – näiteks rajati sisesõudmise bassein ja väliujula ning ehitati Nõukogude Liidu esimese spetsiaalne paadiveoauto.
Tema edukamad õpilased olid Endla Mandel, Peeter Mardna, Andrus Suija, Andres Veerma, Aado Pind, Eduard Ždanovitš, Mihkel Leppik, Evi Leppik, Jaan Tults. Ta oli ka rahvusvahelise kategooria kohtunik. Tema juhtimisel peeti võistlused sellistes tavapäratutes kohtades nagu Raigastvere järv ja Reiu jõe suue.

Jüri Kurul (13. VI 1924 Tõstamaa – 14. VIII 2005 Tartu) oli seotud sõudmisega kuue aastakümne vältel. Sportlasena oli ta esimene sõjajärgse Eesti ühepaadi meister ja 1956. aastal NSVLi rahvaste spartakiaadi pronksmedalist. Treenerina töötas ta viiekümnendatel aastatel Pärnus ja alates kuuekümnendatest Tartu Kalevis. Just tema initsiatiivil loodi 1997. aastal Sõudmise ja Aerutamise klubi „Tartu“.
Veel oma viimastel eluaastatel andis ta uue hoo sisse Tartu ülikooli spordiklubi sõudmissektsioonile. Kuruli õpilased võitsid arvukalt medaleid Eesti, NSVLi ja rahvusvahelistelt võistlustelt. Tema treenida oli ka 1976. aasta olümpiapaat Gennadi Kinko ja Tiit Helmja. Teisi edukamaid õpilasi: Peeter Zoova, Toivo Zoova, Henn Elmet, Riho Kuld, Vladimir Kuropatkin, Toivo Ormisson, Arne Paal, Jaan Ratassepp,  Hanno Tünder.
Kuigi kaks kõva kivi head jahu ei jahvatavat ning Seileri ja Kuruli läbisaamine polnud tavaliselt kõige parem, panid nad vajalikul hetkel seljad kokku ja moodustasid Eesti sõudmises teovõimsa koosluse.