MM: Eesti spordi lipulaev stardib eeloleval pühapäeval

Vahur Mäe, toimetaja   |   20. sept. 2017, 20:22
image_pdfimage_print

Rahvusvahelises sõudmises on püsinud mõnda aega vaikelu, mis peagi läbi saab, sest juba eeloleval nädalavahetusel stardivad Sarasotas Floridas Eesti koondise osalusel maailmameistrivõistlused.

USA Kariibi mere piirkond on viimasel ajal pakkunud kõneainet ekstreemsete loodusnähtuste tõttu. Troopilisest tormist laastavaks orkaaniks kasvanud Irma jõudis Florida osariigi rannikule septembri alguses, seades küsimärgi alla ka Sarasota-Brandentoni piirkonnas peetavad tiitlivõistlused. Siiski levis tormi kese sõudekenalist kaugemal ning suured purustused jäid tulemata. Juba mitmeid päevi võistluspaigas aklimatiseeruvad Eesti sõudjad on õnnelikult kohal ning valmistuvad nädalavahetusel startivaks sõudmisetenduseks.

Vaade sõudestaadionile vastvalminud finišitorni katuselt 17.09. Foto: Robert Väli

Koondist juhendav peatreener Matti Killing jagas võistluspaigast muljeid, et üldpilt on suhteliselt kena ning mingeid purustusi näha pole. „Tundub, et võistlusareen ja ümbruskond pääsesid suuremata kahjudeta. Vahel on meil Pärnus Kalevi sõudebaasi juures sügistormide aegu rohkem risu ja puuoksi, kui siin hetkel näha. Ka ei märganud ma ühtki ära lennanud katust“, kirjeldas Killing talle omasel moel.

Võistluspaika iseloomustades jagus treeneril vaid kiidusõnu: „Keskus on avar, võimas ja kaasaegne. Tundub, et ameeriklased annavad vaatamata loodusjõudude meelevallale endast maksimaalse ja suudavad probleemide kiuste teha korraldamisel võimsa tulemuse“.

Teisele poole maakera lennates tekitab alati küsimusi, kuidas läheb aklimatiseerumine ja kas atleetide tervis on korras.

„Oleme pikast reisist kenasti taastumas ja aklimatiseerumine on jõudnud poole peale. Meestel on väike loidus küll veel sees, ent saame õigeks ajaks kõigest üle. Nii kuuma ja niiskesse kliimasse kui siin, pole mõtet ka väga vara tulla, sest nii võib efekt osutuda vastupidiseks“, teadis kogenud juhendaja.

Killing vihjas ka asjaolule, et oluliselt soojem vesi mõjutab sõudmistehnikat ning paadi liikumise kiirustki. „Võrreldes Euroopa oludega on vesi siin palju kergem, See mõjutab libisemist ning tõmbefaasi. Veetunnetuski on seeläbi teine“, iseloomustas Killing olukorda, millega hakkama tuleb saada.

Eesti lipulaevaks on taas neljapaat

Nagu ikka, pakub Eesti sõudmise puhul enim kõneainet, millises vormis on rahvusmeeskonnaks peetav meeste paarisaeru neljapaat. On ju aastate jooksul pöidlahoidjaid pidevalt rõõmustatud. Ja veel milliste tulemustega! Mullune pronksmedal Rio olümpialt paneb nelikule nüüdki omamoodi suured ootused.

Küll ei ole selles koosseisus tänavu rohkem kui kümnendi vältel paatkonda kuulunud Andrei Jämsät, kes taastub kodulinnas Pärnus seljavigastusest, mis tal tippkoormusi seedida ei lubanud. Aga kvarteti liige on nüüd taas viljandlane Kaur Kuslap, kes kuulus kõrgel rahvusvahelisel tasemel liikunud neljasesse aastatel 2013-2014. Ning on kogenud eessõudja Kaspar Taimsoo, vanameistrist kahekordne olümpiamedalist Tõnu Endrekson ja nagu ikka, meeskonna üks põhijõududest, Allar Raja.

„Paatkondi on üles antud viisteist. Meie eesmärgiks on sõita oma tulemuse lähedal. Võistlussüsteem näeb selle osalejate arvu pealt ette, et koheselt pääsevad poolfinaali iga sõidu kolm esimest. See võiks osutuda reaalseks“, rääkis juhendaja tiimi plaanidest

Medalisoosikuks saab kindlasti pidada Rio olümpiavõitjat Saksamaad, kes küll ei esine samas koosseisus, ent on starti tulles alati medalinõudleja. Kohal on alati tugevad Suurbritannia, Norra, Uus-Meremaa, USA, Leedu jt. Võistlusest jääb eemale mullune olümpiahõbe Austraalia.

Eesti nelik stardib pühapäeval, 24. septembril. Kokku peetakse kolm eelsõitu ja need toimuvad Eesti ajavööndiga seitsme tunnist ajavahet arvestades kell 19.46, 19.51 ja 19.56. Võistlussüsteem näeb ette, et esmalt pääsevad 12 poolfinalisti sekka iga sõidu kolm paremat. Kõik ülejäänud liiguvad vahesõitu, kust omakorda kolm kiiremat sekkuvad poolfinaali.

Lisaks neljapaadile pääsesid koondisse paarisaeru kahepaadil sõudvad Jüri-Mikk Udam ja Sten-Erik Anderson.

Treener Matti Killing märkis, et Anderson on USAs ka kui neliku varumees, ent kuna juba nii kaugele minek oli, siis tasus ka teine paatkond välja panna. „Meil ei ole peale 2011. aastat, mil Taimsoo ja Raja kahepaadi liikuma said, võimekat koosseisu olnud. Neis meestes näen sädet ning heal päeval võivad nad vägagi hästi liikuda. Spordikomisjoni otsusel väärisid poisid luba võistlemiseks ning on igati õigustatud, et uusi koosseise proovime“, märkis Killing.

Rääkides kahepaadi võimalustest, arvas treener, et poiste võimed peaksid lubama neil C finaali jõuda. „Kui klapp on väga hea ja kõik laabub, võib unistada ka B finaalist. Noormehed kosuvad ja annavad endast igal juhul maksimaalse“, lisas Killing.

Kahepaate on võistlemas 21. Teiste seas teevad kaasa Rio hõbemedalimehed, leedulased Saulius Ritter ja Mindaugas Griskonis ning samas pronksi pälvinud norralased Olaf Tufte ja Kjetil Borch. Eelsõidud toimuvad 25. septembril Eesti aja järgi kell 18.07 kuni 18.28. Esmalt peetakse neli eelsõitu, millest iga võitja kvalifitseerub 12 parema hulka poolfinaali. Neil, kellel kõik kohe ei õnnestu, avaneb uus võimalus vahesõidus. Neidki sõidetakse neli ning et edasi jõuda, peab tulema vähemalt teiseks.

Maailmameistrivõistlustele saab helis ja pildis kaasa elada rahvusvahelise sõudeliidu veebis www.worldrowing.com.