Aidu sõudekanali ääres alustati ehitustöödega

Ida-Virumaal sihtasutuse Aidu Veespordikeskus maa-alal, kus poolteise aasta pärast plaanitakse avada rahvusvahelistele nõuetele vastav veespordikeskus, algasid suuremahulised pinnasetööd. 

Tänapäevase veespordi harrastamiseks mõeldud taristu rajamise vajadusest on räägitud aastaid, kajastab Reporter.ee. Esmalt on vaja lahti kaevata kanali ja laguuni juurde viiv tehismäestik, seejärel püstitada samasse paika teenindavad hooned. Keskuse rajamise kava ühe eestvedaja, sõudeliidu peasekretäri ja sihtasutuse nõukogu liikme Robert Väli sõnutsi on 2300 meetrit pikk, 162 lai ja vähemalt 3,5 meetrit sügav kanal kaevatud ning selle juurde ehitatav võistluskeskus projekteeritud täielikus kooskõlas rahvusvahelise sõudeliidu käsiraamatuga (FISA Manual), milles sisaldub võistluskeskuse rajamise ja võistluste korraldamist hõlmav mahukas dokumentatsioon.

Aerutajadki ootavad pikisilmi kanali avamist. Eesti alaliidu presidendi Martin Ilumetsa sõnade järgi on Euroopas praeguse kolme-nelja võistlusareeni kõrvale hädasti uut tarvis. “Vajatakse paika, kus suviti poleks nii kuum. Praegu on kohti, kus tuleb võistelda kuni 40kraadises kuumuses,” rääkis alajuht.

Vaade finiši poolt stardipaiga suunas. Foto: Reporter.ee droonivideo

ERR kirjutab, et praegu käivad kanali ääres mahukad pinnasetööd, mille käigus liigutatakse teise kohta 200 000 kuupmeetrit pinnast. Järgmisel aastal on kavas spordi- ja puhkeala ühendava peamaja ehitamine. Kohalikud ootavad eelkõige puhkerannaga välivee seikluspargi avamist, ütles Lüganuse vallavanem, Aidu veespordikeskuse nõukogu liige Andrea Eiche. Vallajuht loodab, et Aidu veemaa valmimine hoiab turiste piirkonnas kauem, sest Lüganuse vallas on juba olemas Kiviõli tuhamäel asuv seikluskeskus ja perepark.

“Vald ootab väga, et see valmis saaks, sest tänu sellele saaks omavalitsus suurema tuntuse. Kui Lüganuse vallas oleks kaks sellist suurt turismi- ja seiklusobjekti, oleks see Eestis ainulaadne,” rääkis Eiche ehitustööde alguse puhul peetud pressiüritusel.

2022. aastal valmiv finišitorn ja keskuse hoone

Sõudeliit on varem kajastanud, et sealse veespordikeskuse tegevus ja pakutavad teenused on mõeldud laiadele sihtrühmadele, ent tööde mahult on sõudmise ja aerutamise kui olümpiaalade taristu kõige spetsiifilisema ülesehitusega. Sõudjatele ja aerutajatele mõeldud atribuutika sisaldab nõndanimetatud albano-süsteemi – poidega eraldatud radu –, stardi- ja finišitorni, reguleeritavat stardisilda ning üldhoonet, mille mahust ligikaudu kolmandiku moodustab finišitorn.

Möödunud aasta juunis andis maailma sõudeliit (FISA) kinnituse, et Aidu sõudestaadioni projektidokumentatsioon läbis tehnilise ekspertiisi ja vastab täies ulatuses FISA poolt kehtestatud nõuetele. Kuna need nõuded on kooskõlas rahvusvahelise aerutamisföderatsiooni (ICF) reeglitega, on Aidul ühtlasi täidetud aerutamise tippvõistlusteks nõutud tingimusedki.

Veespordiga seonduv projektidokumentatsioon on väga mahukas: lisaks tavapärasele arhitektuursele- ja eriosade projektile peab olema läbi töötatud kogu tiitlivõistluste aegne logistika.
Arhitektuurse osa peatöövõtja oli Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ, infrastruktuuriosa põhiprojekti koostas Eesti Veeprojekt OÜ. Kanali süvendamise projekti ja tehnilise teostuse eest hoolitses Eesti Energia.

Aidu veemaa projekteerimis- ja ehitustööd lähevad maksma ligikaudu viis miljonit eurot, millest EASi toetus ulatub üle kolme ja poole miljoni euro.2014 Aidu Cup kopp2014.a Aidu Cup’il osalenud sõudjad sõudekanali kaevanud draglaini kopas

Seotud lood: Esimene sõudevõistlus Aidu sõudekanalil

Vaade ehitustööde eelsele sõudekanalile: taevakaamera.ee