Balti lahtised meistrivõistlused 2011

Robert Väli   |   17. juuli 2011, 15:30

Robert Väli, abitoimetaja

15-16. juulil toimusid Pärnu jõel Balti lahtised meistrivõistlused sõudmises. Lisaks 3 Balti riigi koondistele osales seekordsel võistlustel ka Soome koondis 9 paatkonnaga. Punktiarvestust peetakse küll vaid kolme Balti riigi osas. Et U23 maailmameistrivõistlused algavad juba neljapäeval 21.juulil, siis oli Balti MV-d oluliseks test- või ka katsevõistluseks Eesti U23 koondise moodustamiseks.  Eesti täiskasvanute vanuseklassi tippudest tegi seekord kaasa meeste paarisaeru kahepaat, roolijata neljapaat ning naiste ühepaat.

TULEMUSED

Võisteldakse kahel päeval, esimesel päeval klassikalisel 2000 meetril ning teisel päeval 500-meetrisel distantsil. (Veteranidel siis vastavalt 1000 ja 500 m). Punktiarvestus: 1.koht 5 punkti, 2.koht 3 punkti ja 3.koht annab 1 punkti.
Meeskondade arv pole piiratud üheski paadiklassis, kuid punktiarvestuses lähevad arvesse vaid iga konkreetse võistlusklassi vastava riigi parimale kohale tulnud paatkonna tulemus.
Vanuseklasse on Balti meistrivõistlustel 2 – täiskasvanud ja noored (U19). U23 vanuseklassi sportlased võistlevad koos täiskasvanutega. Võistlustel osalevad ka veteranid, kuid mitte riikidevahelises punktiarvestuses va juhul kui nad võistlesid 2000 m distantsil põhiarvestuses.

Üldjoontes võib öelda, et käesolev võistlus kujunes põhilises osas Eesti-Läti maavõistluseks. Punktisummad riikide vahel jagunesid järgmiselt:
1. Eesti – 140 punkti
2. Läti – 129,5 punkti
3. Leedu – 24 punkti.
(Poolik punkt Lätile tuli  naiste roolijata kahepaadilt, milles võistlesid Eesti ja Läti veteransõudjad Ulvi Lutoškin-Vita Antone. Kuivõrd samas paadiklassis saavutas esikoha Eesti paatkond, siis nimetet paatkonna 2.koha eest saadud 3 punkti jagunes 1,5:1,5, kuid arvesse läks vaid lätlanna 1,5).

Eraldi noorte ja täiskasvanute ametlikku punktiarvestust küll ei toimu, kuid asjast huvitujatele olgu nad koduseks analüüsimiseks ära toodud:

 EestiLätiLeedu
Noored627618
Täiskasvanud7853,524
KOKKU140129,524

Kui võtta arvesse asjaolu, et kahes paadiklassis (JW2- ja JW4-) osales vaid a’ 1 paatkond ja sealjuures olid need Eestist, siis võib öelda, et 10 punkti sai Eesti koondis ilma konkurentsita. Ehk siis: noorteklassis jäädi Lätile niigi alla ja viimast asjaolu arvestades jäädi veelgi rohkem alla. Kokkuvõtteks siiski enam-vähm võrdne seis.

Mõlemal võistluspäeval võisteldi 19 paadiklassis sealjuures: esimesel päeval suutis Eesti koondis koju jätta 8 võitu, lätlased viisid siit 10 võitu ja leedukatel õnnestus saada 1 võit, teisel päeval suutis Eesti võtta 11 võitu, lätlastele jäi 8 ning leedukad jäid 500 meetris ilma kullata.

*

Täit pilti 3 riigi  jõuvahekordadest ei saanud, …
… kuna Leedu koondises ei osalenud mitmed nende U23 vanuseklassi tipud. Põhjuseks kohe-kohe algav U23 MM Amsterdamis ning seal osalevad Leedu sportlased ei pidanud otstarbekaks teha 1200 km ja ca 2,5 ööpäeva kestvat reisi Leedust Pärnusse ja tagasi, vahetult ennem nii tähtsaid võistlusi nagu MM seda on, sest juba kolmapäeval peavad võistlejad olema Amsteramis.

Kas edaspidi korraldada Balti meistrivõistlusi teisel ajal?

See asjaolu, et Balti matš toimub nädal ennem U23 MM-i oli kolme riigi esindajate vahel arutluse all ja arvatavasti sel sügisel istutakse maha ja üritatakse leida parem aeg selle võistluse läbiviimiseks. Balti matš on nö külakorda käiv võistlus – igal aastal erinevas riigis ja selle konkreetse riigi sportlased, kus võistlus toimub, saaksid nö kalendriga hakkama, kuid kahel naabril läheb U23-le sõitmisega ajalises mõttes pingeliseks.
Vabu nädalavahetusi pole just palju kuid mõne ehk siiski leiaks. See, et Balti lahtised MV-d toimusid sel korral tavapärase laupäeva ja pühapäeva asemel reedel-laupäeval, oli tingitud samast asjaolust – naabrite U23 koondistel jäänuks liiga vähe aega U23 MMni.

Raja-Taimsoo: pigem (liiga)tugev treening kui võistlus

Eesti täiskasvanute tippudest osalesid Raja-Taimsoo paarisaerulisel kahepaadil, rooijata neljane (Maier-Sabiin-Villman-Prosvrnin) ning Kaisa Pajusalu ühepaadil, kel kanda nii täiskavanute kui ka U23 vanuseklassi koorem.

Raja-Taimsoo peamisks vastaseks oli lätlaste 2010-aasta U23 maailmameistrid paarisaeru kahepaadil Lauris Šire-Dairis Adamaitis, mehed, kellega pisteti rinda ka Hamburgis toimunud MK II-l etapil.
Kui lätlaste jaoks oli tegu olulise kontrollvõistlusega ennem U23 MM-i, kus meestel kindel soov kaitsta eelmise aasta esikohta, siis meie meestele oli see võistlus pigem kohaks, kus mindi veele patriotismitundest: ühest küjest oma riigi esindamine ja teisest küljest tahtis Läti duo teha ühe tõsise stardi tõsiste vastastega, ennem kui oma vanuseklassi MM-le minna.
Eelmisel aastal otsisid meie mehed tugeate vastastega konmtrollvõistlusi ja üheks selliseks olid Läti meistrivõistlused, kus sama vastast  ca 1 sekundiga võideti.

Nii Allari kui Kaspari sõnul on alles eelmisel nädalavahetusel toimunud Luzerni MK III etapi väsimus sees. Mõne päeva eest tehtud arstlikud uuringud kinnitasid sama ja mehed vajanuksid tegelikult rahulikumat nädalavahetust. Puhkus olnud tohtrite poot lausa soovituseks. Seetõttu selle paadiklassi tõsiselt võetavast Eesti-Läti duellist rääkida ei saa ja kaugeleulatuvaid järeldusi teha pole mõtet. Küll aga olid mõlemad mehed nõus, et kus iganes selle Läti duoga rinda pista tuleb, siis tõsiseltvõetavad vastased on nad igal juhul.

Kaisa Pajusalul ja meeste roolijata neljapaadil nii tõsiseid vataseid ei olnud, oma töö tehti ära ja Eestile toodi esikohad.

U23 koondis selgunud

Nagu öeldud, oli Balti MV-d olulisks testiks U23 koondisesse kandideerijatele.
Sõudeliidu peatreeneri Jaan Tultsi sõnul sõidavad järgmisel nädal Amsterdamis toimuval U23 MM-l Eestit esindama järgmised paatkonnad:

Neidude ühepaat (BW1x):
Kaisa Pajualu (Pärnu Sõudekesus Kalev)

Noormeeste roolijata kahepaadil (BM2-):
Arnold Sanglepp (Pärnu Sõudeklubi)
Ronald Väli, eessõudjana (Tallinna Sõudeklubi)

Noormeeste paariserulisel nelapaadil (BM4x):
Joosep Laos (Pärnu Sõudekeskus Kalev)
Kaur Kuslap (Viljandi Sõudeklubi)
Sten-Erik Anderson (Pärnu Sõudekeskus Kalev)
Martin Neerot, eessõudjana (Viljandi Sõudeklubi)

Veteranid nurisesid …

… sest tavapäraselt on Balti meistrivõistlustel tules ka sõudeveteranid ja tavapäraselt arvestatakse (vähemalt Balti riikides) veteranide tulemusi koos vanusekoefitsendiga. Suurematel võistlustel on veteranidele omad vanuseklassid, kui meie suhteliselt väiksemaarvulise osavõtu juures  on paratamatu, et erinevas vanusklassis veteranid stardivad koos ning seettõttu võetaks lõpptulemuse arvutamisel abiks vanusekoefitsedid, mida sel korral ei tehtud.

Põhjus oli iseenesest lihtne: vastav klausel oli võistluse reglemendis seekord kokku leppimata. Kuna veteranid on nö isemajandav seltskond, siis on kõigi kolme riigi alaliidu ühine soov, et ka veteranid oma tegevust rohkem koordineeriksid ja oma huvidest varakult ennem võistlusi teada annaksid.

Üldjuhul on võisluste korraldajad ja žüriid alati üritnud vastu tulla kui see vähegi võimalik on, kuid teisalt tuleb arvestada asjaoluga, et kui juhendis mingit konkreetset punkti (asjaolu) kirjas pole siis võistluste käigus on muudatste tegemine on riskantene kuna võib oponentide pahameele põhjustada. Seega edaspidiseks kõigi kolme riigi veteranidele palve, et nö oma asjal silm peal hoitaks ja varakult kontrollitaks juhendid üle, rääkimta juba selest, et vähemal 1 tund ennem esimest stari peak olema selline “püha aeg” kus stardiprotokollis enam mingeid muudtusi ei tehta.

Ja ka üks omamoodi rekord
… sündis sellel võistlusel. Nimelt, ei allakijutanud ega ka vanemad tegijad ei mäleta aega (sel sajandil kohe kindlasti mitte), et Pärnu jõel toimuvatel võistlustel oleks korraga olnud Žüriis 4 rahvusvahelise kategooria kohtunikku. Seekord nii oli – Eestist ja Lätis 1 ning Leedust 2 FISA kohtunikku.

KOKKUVÕTTEKS …
… võib öelda, et ilm oli suhteliselt soodne, võistlus kulges ilma protestideta ja intsidetideta ning külalised lahkusid siit hea tundega. Järgmised Balti lahtised meistrivõistlused on lätlaste korraldada.