1

Esimene EM meresõudmises ja rannasprindis

Neljapäeval 27. oktoobril algab Hispaanias Baskimaal, Donostias (San Sebastianis) ajaloo esimene EM meresõudmises ja rannasprindis.

Meresõudmise EM-i eripäraks on, et sellel võistlevad omaette rühmades nii föderatsioonide kui ka klubide esindused. 

Eesti Sõudeliitu esindavad pikal distantsil (endurance):
CM4x+ – Mikhail KUSHTEYN, Allar RAJA, Tõnu ENDREKSON, Johann POOLAK, roolis Ander KOPPEL. 
CM1x   – Ander KOPPEL.
Klubide arvestuses võistleb Pärnu SK duo CM2x: Arnold SANGLEPP, Karl-Joosep RAUDKIVI.
Võistuste žüriis osaleb Robert Väli

Meresõudmise ajaloost

Meresõudmise MM-i sünniks loetakse aastat 2006, mil toimus Rowing Coastal World Challenge ning milline sai MM ametliku staatuse aastal 2007. Eelmisel, 2021 aastal, tehti sissejuhatus kontinentaalsele võistlusele Itaalias Marina Di Castagnettos, mil võistlus kandis nime European Rowing Coastal Challenge.
2019.aastal lisandus meresõudmises uus alaliik – rannasprint (Beach Sprint) ning sest saadik on see nii MM-i kui ka nüüd EM-i kavas.

Meresõudmisest lähemalt

Meresõudmine (Coastal Rowing) on uus ala sõudmises tervikuna ja Eestiski teeb ta alles esimesi samme. Võiks öelda, et pole isegi veel korralikku terminoloogiat “kivisse raiutud”. Allakirjutanugi esimene kokkupuude meresõudmisega oli alles 2016.aastal MM-i žüriis. Tõsi, terminoloogiaga oli siis mõnevõrra lihtsam, sest Coastal Rowingule eestikeelset vastet leida polenud raske – otsetõlkes “rannikusõudmine”, suupärasem variant on siiski “meresõudmine”.
2019.aastal kui lisandus “Beach Sprint”, otsetõlkes “rannasprint”, läks meresõudmisega keerulisemaks, sest seni merel toimuvat hakati nimetama “Endurance Coastal Rowing” – isiklikult eelistaks selle puhul siiski terminit “meresõudmine” ilma lisanditeta sest “rannasprint” terminina räägib iseenda eest.
Niisiis:

meresõudmine:

  • on merel toimuv sõudmine, mis tehniliselt üsna akadeemilise sõudmise sarnane, paadid natuke suuremad ja raskemad, kohandatud merel sõudmiseks
  • distants 4-6 km, startimine ja finišeerimine võivad toimuda eri moel: start merel – finiš merel, start rannal – finiš rannal, start merel – finiš rannal või ka vastupidi. Merel antav start meenutab purjetamise starti kus paadid hulbivad stardijoone eel ilma kindla rivistuseta.
  • juhul kui finiš on rannal, siis paadi randudes hüppab üks liige välja ja jookseb finišijooneni

rannasprint:

  • stardi- ja finišijoon asub rannal, paadid ootavad veepiiril
  • joostakse 10-50m, sõutakse 250m avamere suunas ja tagasi, hüpatakse paadist välja, joostakse finišijooneni.
  • distantsi veepealne osa on markeeritud kolme poiga kusjuures minnes tuleb sõuda sik-sakina ümber keskmise poi, tagasitulek on otse.

Fotol rannasprindi distants (markeeritud kollaste poidega). Autor: R.Väli

Vaata ka selgitavad kaardid ja skeemid SIIN

Eestis võistlusi seni korraldatud pole ja Sõudeliidu egiidi all võisteldigi esmakordselt läinud aastasel Challenge’l Itaalias samas koosseisus kui nüüdsel EM-l. Selle erinevusega, et neljapaadi roolimees Ander Koppel võistles Itaalias rannasprindis, sedakorda aga võistleb ühepaadil pikal distantsil.

Olgu lisatud, et rannasprindist loodetakse saada uut olümpiaala kergekaalu paatide asemel kuivõrd kergekaal kui selline on OM-kavas viimast korda 2024. aastal Pariisis. Kas ka tegelikkuses rannasprint olümpiale saab, on vara öelda, kuid tööd selle nimel tehakse.

On huvitav märkida, et 2021.aastal mindi nö eksperimentaalkoosseisuga meresõudmist katsetama ja hooajale emotsionaalset punkti panema. Hooajale pandigi väga ilus punkt – neljapaat võitis European Coastal Challenge’i  ja Ander Koppel saavutas rannasprindis väga tugevas konkurentsis hinnatava 8.koha.

Sellest eksperimentaalsest koosseisust tekkis aga püsiv koosseis, kes 2022.hooajal  saavutas nii EM-l kui ka MM-l 5.koha ning MK2-l etapil võitis hõbemedali. Sama koosseis läheb nüüd medalijahile San Sebastianis (baski keeles Donostia)

Seotud lood: 


Fotol: Donostia võistluspaik, autor RobertVäli

Artikli tunnuspilt: Rowperfect.com