IN MEMORIAM Jüri Kurul 13.06.1924-14.08.2005

Vahur Mäe, toimetaja   |   16. aug. 2005, 21:13

Raske haigus viis meie keskelt karismaatilise, staazika spordipedagoogi Jüri Kuruli. Veel Hansapäevade aegu Tartus oli tema käepigistus endiselt tugev ja ta muretses kuidas viia oma noortevõistkond Pärnusse Eesti Meistrivõistlustele.

Pärnumaal kaluri suures peres tugeva rannamännijuurikana sündinud Jüri noorus möödus pöördeliste aegade keerises, Leningradi blokaad, partisanikool, peale sõda töö Eesti Esinduses Moskvas, taas Pärnu, kus vähestele teatud pöördeline seik viis “Harley Davidsoni”-ga ringisõitva, Seedri tänaval elava ja Raimond Valgrele tuba rentinud, maakonnasekretäri lõplikulult sõudespordi juurde.

1949.aastal tuli ta esimeseks Eesti Meistriks ühesel rahvuspaadil, samal aastal läbis ta ka üleliidulised kursused nii sõudmises ja aerutamises ja sellest ajast jäi oma meelisharrastusele truuks. Oli ka Eesti kanuuaerutamise “maaleetoojaks”.

Esimesed 10 aastat möödusid treeneriametid ja sporti tehes käsikäes. Koos Riho Kullaga võideti pronksmedal Rahvaste Spartakiaadilt. Ülejäänud elu möödus aga noorte sõudjate kasvamises ja järjekindla visadusega neid tippu upitades. Vaevalt leidub Eestis teist treenerit kelle kasvandikud on koju toonud nii suurt hulka igat värvi medaleid.

Jüri Kurul oli treenerina hea suhtleja ja parandamatu optimist, kes talus vapralt saatuselööke ja aitas neist üle saada ka oma õpilastel. Tema tegevuhaare viis teda suure liidu avarustelt Miami Beachini. Mitmekümnesse albumisse talletatud materjalid jäävad tänuväärseks arhiiviks tulevastele põlvedele. Nii nagu tema paarimehe skulptor Riho Kulla poolt raiutud jõuline profiil kivisse, nii jääb ka Jüri igaveseks mällu sõudjate vennaskonda ja tema eeskuju, tegevus ning lood kanduvad veel pikalt põlvest põlve.

JaanTults Eesti Sõudeliit

Jüri Kuruli ärasaatmine reedel 19. augustil k.a. Tartus, kell 14. 00 Tartu Kreamatooriumis.

Jüri Kurul
Foto: Tartu Ülikooli spordiklubi