Juunioride MM: Robert Väli, Peking, vol 2

Robert Väli   |   9. aug. 2007, 22:53

Robert Väli, Team Manager

423Esimene võistluspäev.
Täna siis eelsõitude päev. Allpool kaldalseisja (või õigemini rattalsõitja) märkmed. Kuna ma pole treener, siis minu kommentaarid on pigem ilukirjanduslikus kui tehnilises võtmes edasi antud.
Ajaliselt startisid esimesena JM1x (Martin Neerot), 32 osavõtjat, 6 eelsõitu. Teisena JW2x (Kaisa Pajusalu – Jevgenia Rõndina), 27 osavõtjat, 6 eelsõitu Kolmandana JM2x (Ronald Väli – Jevgeni Lissovski), 23 osavõtjat, 4 eelsõitu.
Vanemad olijad teavad öelda, et vanasti poiste ja tüdrukute paatkondade koguarv olnud vastupidine, st poisse rohkem kui tüdrukuid. Seekord siis sedapidi. Kuna paate JW2x ja JM1x rohkem kui 26, siis rakendub süsteem, kus sõelutakse välja 24 tugevamat, kes võistlevad edasi veerandfinaalides. Seega polnud muud vaja, kui jõuda 4 esimese hulka ja seda meie paatkonnad ka tegid. JM2x –s pääses otse edasi vaid eelsõidu esimene ja seda kohta oleks meie omad välja pigistanud vist vaid väga hea loosiõnne korral. Meie poiste eelsõidus oli 1000m peal isegi hetk, kus nad hakkasid esimesele kolmele järele minema, kuid kauaks seda ei olnud ja nii me siis kalda pealt kisasime, et nad positsiooni hoiaks. Kuna samas sõidus olid ka lätlased, siis Eesti-Läti “maavõistlus” selles paadiklassis lõppes seda korda meie võiduga. Lätlased olid meie poistel küll pikka aega kannul ja vahepeal isegi ohtlikult lähenemas, kuid vajusid siis ära ja lõpetasid kuuendana. Ka leedukatele, kes sõitsid 2 sõitu hiljem, suudeti ajaliselt ära panna natuke vähemaga kui sekundiga. Poistele endale mõjus see kindlasti hästi, sest viimati Trakais oldi samadelt vendadelt saadud pika puuga. 9. aeg 23 hulgas pole just ka paha ja enesetundele mõjus kindlasti toniseerivalt.
PILDIALBUM

*

Tuul oli pea olematu kõikide väikeste paatide eelsõitude ajal, seega aegade võrdlemine nii väga jabur tegevus ei olegi.

*

Temperatuur tõusis 35 peale (varjus), kui meie omad võistlesid. Hiljem tõusis veelgi. Päike paistis, kuid samas oli ka paras sudu. Kalda pealtki oli näha, et viimase 500 meetri peal hingati vaid harjumusest, sest tegelikult hingata polnud enam midagi. Peale sõitu olid enam-vähem kõik üsna läbikeenud nägudega, kuid õhtuks nägid meie omad juba üsna värsked ja rõõmsad välja. Samas mulle tundus kalda pealt, et meie omad suutsid vapralt lõpuni panna. Iseasi mis organismis sees toimus.

*

Tehnilise külje pealt peab ütlema, et minu silma jaoks olid kõik meie paatkonnad märksa parema minekuga ja parema koostööga, kui viimati toimunud võistlustel. Poiste kahene lausa lendab. Kuid see on lihtsalt võrdlus eelnevate sõitudega, ei enamat. Kaisa ja Jevgenija tegid kindlasti parema sõidu kui Amsterdami esimestel päevadel. Martinit ma olen vähem sattunud nägema ja seepärast võrrelda raskem.

*

Kui homseid sõitude koosseise vaadata ja võrrelda tänaste tulemustega, siis iseenesest võiksid nad (meie omad siis) omadega hästi hakkama saada. Martinil ja Kaisal-Jevgenial on vaja tulla 3 hulka, et saada A/B poolfinaali. Ronald ja Jevgeni peaksid olema 2 hulgas, et A/B poolfinaali saada. Ületamatu see ülesanne pole, sest kõik nende vahesõidu osalised sõitsid ajaliselt laias laastus ‚ühte auku’. Aga tegelikult on homme uus päev ja uued sõidud. Mõned kärssavad ja mõned kosuvad. Põlvist nõrkema ei pea aga ka mütsiga lööma minna pole võimalik. Seltskond (meie oma siis) ise on võitlusvaimu täis.

*

Kui algul arvati, et vesi on ‚raske’, siis nüüd, peale esimest võistluspäeva tuli seda arvamust veelgi kindlamalt nii omadelt kui võõrastelt.

*

Ilm tõotab minna aina palavamaks…

*
Sportlaste kommentaare ka:

Martin: „Palav oli! Et aimu saada, mis tunne siin võistelda on, siis tehkem kodus järgmine loomkatse: kütke saun soojas, kupatage kerisele ämber vett, tarige sinna Concept2 ja tehke 2 km mudelajaga” Jevgenija: „Sõit eriti välja ei tulnud. Raske oli. Väga. Kuumust ma ei kannata ja finshis käis pea sedavõrd ringi, et mahasõidule minna ei suutnud”

Kaisa: „Palav. Liiga Palav. Kuumus tegi uimaseks. Rütmi ei saanud kuidagi kätte. Peale finishit keeras sees sedavõrd, et peale lõppu pakutud jook tahtis välja tulla”

Ronald: „Raske oli. Lootsin eelsõidus paremat kohta. Kohati tundus, et tehnika oleks võinud parem olla. Kui kaldal seisjad ütlesid, et sõit nägi väga kena välja, siis see tõstis tuju. Ja kui nägime, et oleme välja sõitnud päeva 9. aja, siis tõusis enesekindlus veelgi. Aga distantsil tegi tunde kergemaks see, et saime lätlastele ära panna. Trakais olime neile ju kaotanud”

Jevgeni: „Oli nii raske, et ei kujuta ette kuidas homme vahesõitudes jaksan. Kui peale sõitu magama läksin, siis süda tagus sees sellise jõuga, et hüppab rinnust välja. Peale finishit oli natuke paha olla”

*

Nüüd, nende ridade kirjutamise eel kondasin mööda hotelli ringi. Fuajees istub üks Hollandi treener ja kirjutab tulemuste lehtedele midagi. Jäin ilmselt liiga kauaks vaatama ja tema küsima, kust oled. Vastan, et Eestist. See peale näitab päevaseid protokolle ja ütleb, et näe, just teen siin poiste paariskaheste prognoose homseks. Tema arvamust mööda peaksid meie poisid olema 1. ja Serbia omad 2. kohal. Mh….päris huvitav kuulda enda jaoks võõra inimese käest. Poistele ma seda enne sõitu ei ütle, las teevad rahulikult oma tööd. Homme näeb, kuis see ennustus paika peab.

*

Noh ja natuke oli fanni ka. Taovad seal paar meest piljardit. Ma neid kohe ära ei tundnud. Nemad küsima, et kust ma olen? Eestist olen. Oooooo…Eestist…vau…Jaansonit tead. Teatan, et tean küll. Jaanson on minu sõber!!! …teatab tema. (siis taob piljardit edasi, vahepeal tõmbab paar sõõmu veini, ja teatab „ Tatjana on ka mu sõber” Jäin endamisi mõtlema, et kui ta selle pudeli nüüd lõpuni joob, et kes siis veel tema sõbrad on J Taob piljardit, võtab paar sõõmu ja küsib: mis su nimi on. Mina vastu, et ‚Robert’. Tema: „Raimer”. „Kas Jürit tervitasid juba?” Mina: „näe taon just sms-i” Tema: „väga hea!” Kas muresid ka on? Mina: mis nüüd mure … aga kui juba küsid, siis… vaata, meil siin üks Empaher, millega pliksid eelmisel aastal noorte maailmameistriks tulid. Nüüd poisid sellega vee peal. Nati kidura võitu teine. Praokesed siin, seal, tempomõõtja vidinad lahti, kiil loksub, …ja üleüldse võiks poleerida ka… Tema: saab tehtud. Kõik saab tehtud. Jüri on minu sõber… No näis, kas homme meestest asja on. Ega ma tülitamata jäta. Otsisin tegelikult Empaherit kohe taga, et saaks natuke abi aga tänaseni neid kanalil näha polnud.

*

PS! Pilte tahaks ka kodumaale saata aga Internet siin hotellis on asi, mis mulle juba närvidele hakkab käima. Võimalik, et siit ma ei saagi sõudeliidu ftp-sse pilte ära saata, siis ei jää muud üle kui proovida peatribüüni ‚võimsat wifit’