Kaur Kuslap sportlase topeltkarjäärist: töömeheelu võttis pinged maha

Vahur Mäe, toimetaja   |   15. märts 2019, 15:17
image_pdfimage_print

Eesti Olümpiakomitee (EOK) ning Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) jagasid kevadsemestriks õppestipendiume. Teiste seas pälvis toetuse sõudekoondislane Kaur Kuslap.

Atleetide topeltkarjäär on sportlaskonnas üha enam arutletav teema. Topeltkarjäär annab saavutusspordi kõrvalt võimaluse paindlikumalt õpingutele keskenduda, valmistades sportlasi tippspordist loobumise järgseks ajaks ette ühiskonna- ja tööelus edukalt hakkamasaamiseks. Euroopa Liidus tõstatus teema olulise spordipoliitilise küsimusena kümmekond aastat tagasi ning 2012. aastal avaldas Euroopa Komisjon vastavasisulise juhise.

EOK hinnangul on hariduse omandamine atleetidele üha olulisem ning tippspordi kõrvalt õpingutele keskendumine tähendab suurt väljakutset. „Topeltkarjäär on teema, millele iga sportlane varem või hiljem mõtleb. Paljud tegevatleedid omandavad haridust tippspordi tegemise kõrvalt, puutudes kokku ajaliste ja logistiliste piirangutega. On neidki, kes õpingute katkestamise järel haridusteele tagasi pöörduvad,“ selgitas olümpiakomitee projektijuht Natalja Inno.

Üheks õppetoetuse saajaks on ka Eesti sõudekoondise liige Kaur Kuslap, kes omandab Tallinna Tehnikaülikoolis haridust elektrotehnika erialal. „Olen bakalaureuseõpingutega lõpusirgel, mõned ained on veel teha ja kevadel lõpetan. Paberite järgi saab minust elektriinsener ning tööpõldu näen edaspidi robootikavaldkonnas,“ kirjeldas Kuslap.

Kaur Kuslap sportlase topeltkarjäärist: töömeheelu võttis pinged maha

Viljandist pärit, tunamullu neljapaadi rivistuses MM-pronksi võitnud noor mees plaanib spordis veel hea mitu aastat jätkata, kuid näeb paralleelselt tugeva hariduse omandamisse investeerimisel olulist mõju edasisele elukvaliteedile. „Ühest küljest on hea, kui tippsportlased leiavad sporditegemise kõrvalt vahelduseks muid asju, sest nii saavad aju ja keha rutiinist puhkust. Teisalt on oluline, et karjääri lõpetades ei peaks päris nullist alustama ning üleliia muretsema,“ hindas Kuslap, kes spordist vaheaastat võttes sai kogeda töömeheelugi. „Praktiline kogemus võttis pingeid maha, muretsemiseks põhjust pole ja tulen kindlasti toime,“ muljetas viljandlane.

Kokku pälvisid tänavusel kevadsemestril haridusstipendiumi 28 tippsportlast kogumahus 23 460 eurot. 23 stipendiumisaajat on korduvtaotlejad, kellest kuus peaksid õpingud lõpetama tänavu varasuvel. Kuus stipendiaati omandavad magistrikraadi. Kaks korda aastas välja antavat EOK ja HTM-i haridusstipendiumit saavad taotleda praegused ja endised tippsportlased kõrgkooli või kutseõppeasutuse õppemaksu tasumiseks. Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot semestris. Stipendiumile on võimalik konkureerida sportlastel, kes on Eesti koondisesse kuulunud vähemalt kolme aasta jooksul. Samuti oodatakse stipendiaatidelt oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtete järgimist, noorematele eeskujuks olemist ning dopinguvastaste reeglite täitmist.

Haridusstipendiumi saajad valib välja komisjon, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Eesti Olümpiakomitee esindajad. Täiendavalt andis omapoolse arvamuse EOK sportlaskomisjoni esindaja. Haridusstipendiumeid antakse välja 2003. aastast  ning need on osa noorsportlaste treeningtoetuste ja tippsportlaste koolitustoetuste projektist. Möödunud olümpiatsükli ajal (2013-2016) jagati 247 stipendiumi kogusummas enam kui 206000 eurot.

Postituse foto: Kaur Kuslap (Sakala)