Koondise uus tüür Veikko Sinisalo: peame kolm sammu edasi võtma

Vahur Mäe, toimetaja   |   18. okt. 2019, 09:04

Viimasel kahel hooajal täiskasvanute koondist tabanud tagasilöögid tõid Tokyo olümpiamängude eel ala juhtimises muudatused: aastaid tippmehi suunanud Matti Killing esitas alaliidu juhatusele lahkumisavalduse, tema asemele asus aga kogenud soomlane Veikko Sinisalo. Aidanud Soome naiskergekaallaste paariskahese Pekingi olümpial hõbedale, treeninud mööduva kümnendi algusaastail Belgia ässa Tim Maeyensit ning juhendanud edukalt Tšehhi koondist, on Sinisalol nägemus, mis peaks aitama Eesti sõudmise edulool jätkuda. Esitasime uuele juhendajale mõned küsimused.

Kes teile Eesti koondise etteotsa asumiseks ettepaneku tegi?

Minuga võttis ühendust hea tuttav Mihkel Klementsov, kellega oleme läbi käinud aastaid. Teemade ringi on alati kuulunud sõudmisegi erinevad arutelud.

Kaua enne jaatavat vastust plaani pidasite?

Otsus teie koondist juhtima asuda ei sündinud kergelt. Arutasime pakkumist pereringis ning konsulteerisin töökaaslastega. Peale paari nädalat mõtlemist tegin otsuse. Tänan kõiki innustajaid ja julgustajaid – neid oli väga palju.

Millised on teie kokkupuuted Eesti sõudmisega?

Olen Eesti sõudmise edulugu ja siinseid inimesi jälginud aastaid. Tõnu ja Jüri (Endrekson ja Jaanson, V.M.) hõbedast sõitu Pekingi olümpial saatsin kanali pervel rattaga. Samuti väntasin kaldal kaasa Eestile neljanda koha taganud Londoni olümpial.

Kevadel tuleb pingeline kvalifikatsiooniregatt – saabub eksamiaeg. Millised mõtted tekivad?

Võistlus tuleb karm: Uus-Meremaa, Ukraina, Venemaa, USA, Leedu, Prantsusmaa ja Tšehhi – priipääsmeid seal ei jagata. Kahe sekka jõudmiseks peame ikka väga heaks saama.

Räägime tippude nõrkustest ja tugevustest. Mis on hästi, mis mitte nii väga?

Olles koormustestide tulemustega tutvunud, järeldan, et meeskonna aeroobne võimekus polnud tänavustel maailmameistrivõistlustel piisav. Küll saab rahule jääda korralike jõu- ning anaeroobse läve näitajatega.

Millele kavatsete treeningutel rõhku panna? On teie töövõtted senisest kardinaalselt erinevad?

Nagu juba mainisin, siis peamiseks eesmärgiks on aeroobse töö suurendamine. Kõik eeldab treeningmahtude kasvu. Samas peame üle vaatama pisinüansidki – igal pool on detaile, mida paremaks lihvida. Võimsuse ja kaalu suhe peab kindlasti paranema. See tähendab sportlaste toitumiskavade ümberhindamist ning jõutreeningudki peaksid saama tõhusama sisu. Senine juhendaja Matti Killing on olukorra kaardistamisel ning plaanide sättimisel igakülgset tuge pakkunud.

Rääkige palun, mis saab edasi! Tulevad laagridki?

Viibisin kaks nädalat Pärnus. Tutvusin sportlaste ja kohalike oludega ning vedasin treeningud käima. Juba 27. oktoobrist treenime kolm nädalat Itaalias. Edaspidi kavandan regulaarseid laagreid, kus põhifookus on aeroobse võimekuse kasvatamisel.

Kuidas peaks talitama, et kuulsust kogunud Eesti sõudetipud taas löögijõuliseks saaks?

Sportlaste juhendamisel püüan lähtuda filosoofiast, et igas elemendis tuleks paremaks saada (viitab marginal gain teooriale, V.M.). Kokkuvõttes võib tulemuseks olla põhjalik edasiminek. Kui suudame aeroobse töö uuele tasemele viia ning tehnikatki parandada, liigume kaks sammu edasi. Kolmas aste tuleb siis, kui iga sportlane suudab individuaalselt suhtelist võimsust kasvatada. Pean oluliseks treeningute kvaliteeti ja fookust. Seda suhtumist ootan hoolealustelt igal treeningul.