Meie seast lahkus legendaarne sõudetreener ja -aktivist Ülo Tölp

Vahur Mäe, toimetaja   |   30. juuni 2022, 11:03
image_pdfimage_print

Tölp sündis 6. veebruaril 1931. aastal Räämal Pärnu jõe kaldal. Tema isa oli meremees ja ema kuduja. Kooliteed alustas ta 1938. aastal kodulinnas Rääma koolis. Pärast selle lõpetamist jätkas õpinguid Pärnu I Keskkoolis, mille lõpetas 1949. aastal. Sama aasta sügisel sai Tölbist Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonna üliõpilane, mille ta lõpetas 1954. aastal insener-hüdrotehnikuna.

Sõudespordi juurde sattus spordimees 1950. aastal üliõpilaspõlves Tallinnas. Aasta hiljem osales ta Erich Wilhelm Seileri juhendatud vabariiklikel sõudetreenerite etteval­mistamise kursustel ja alustas peagi treene­ritööd instituudi kehalise kasvatuse kateedris. Samal ajal juhatas ta TPI sõudevägesid instituudi sõudesektsiooni esi­mehena.

Elu- ja töökoha vahetus 1954. aasta sügisel viis noore mehe Tartusse, kus ta pühendus sõudespordi arendamisele: töötas tree­nerina Tartu riiklikus ülikoolis (TRÜ), Tartu laste spordikoolis ja VSÜ Kalevi laste spordikoolis. 1976. aastast alates sai temast täiskoormusega sõudetreener ning ta kutsuti TRÜ kehakultuuriteaduskonna veespordi kateedrisse sõudespordi eriala õppejõuks. Sel ametikohal töötas Tölp 1996. aastani, jätkates järgnevatel aastatel tunnitasu alusel töötava õppejõuna, millele lisandus treeneriamet Tartu ülikooli spor­dikeskuses. 1998. aasta kevadest pidas toonela teele läinu palju aastaid ülikooli sõudebaasi juhataja ametit.

Tölbi õpilased saavutasid häid tulemusi NSV Lii­du noorte meistrivõistlustel, kui 1960. aastal Jüri Joost, Vello Teder koos roolija Alekandiga said roolijaga kahepaadil pronksmedali. NSV Liidu meistrivõistlustel oli tema juhendatud kaheksapaat  kuues ja 1962. aastal korraldatud NSV Liidu teise grupi meistrivõistlustel esimene. Tema juhendatavad on kaheksapaadil võitnud viis meistritiitlit ning kogunud esivõistlustelt ühtekokku 50 meistrimedalit. Tölbi käe all sai teiste seas sõudeõpet praegune sõudeliidu president Mihkel Mardnagi.

Treeneriameti kõrval jõudis Tölp isegi aerud kätte võtta. Esime­se Eesti meistritiitli võitis ta roolijaga kahepaadil 1956. aastal, millele järgnesid kolm meistrikulda kaheksapaadil: aastatel 1957, 1960 ja 1961.

Tölp oli iga-aastase kaheksapaatide sügisregati algataja 1957. aastast. Ainest võistluse korraldamiseks sai sporditegelane Oxford–Cambridge´i kaheksapaatide kohtumisest, ja kuna ülikoolides muutus sõudmine üha populaarsemaks, leidis idee Tartu ülikooli spordiklubi juhtkonnas toetuse. Tölp oli Tartu sõudebaasi olmehoone projekteerija, niisamuti Anne kanali hüdrotehnilise osa autor ja selle kaevamise initsiaator.

Eesti sõudmise grand old man’i tegevuses väärib tähelepanu asjaolu, et ta edendas aktiivselt sõudesporti kirjasõna vahendusel: jagas mälestusi ja ajaloolisi ülevaateid “Eesti Sõudja” veergudel.

Tölp oli kogu elu laulumees ja filosoofiahuviline. Oma 1996. aastal ilmunud teoses „Medisoofia“ seadis ta eesmärgiks inimese elu põhitõdede kirjeldamise.

Tsitaate „Medisoofiast“:

Arenev elu, eriti hoogne tehnika areng, tekitab inimestes illusiooni nagu peaksid arenema ka inimese põhitõed. Elu eesmärkide püstitamisel toetutakse sageli teise- ja kolmandajärgulistele tõdedele, mis võivad tõepoolest ajas muutuda. Põhitõed aga ei arene edasi ega kaota oma väärtust – nad on ajas püsivad. Need tõed kehtisid enne meid, meie ajal ja saavad kehtima ka tulevikus pärast meid.

Kui me tahame oma mõtlemises ja tegudes olla ja jääda püsivale alusele, peame toetuma põhitõdedele. Seda on vaja nii indiviidile, rahvale kui kogu inimkonnale.”

„Tölp  on mees, kelle elu ideaaliks on džentelmeni kuju – aususe, südametunnistuse, töökuse ja õigluse võrd­kuju. Neid põhimõtted on ta püüdnud sisendada ka oma õpilastesse,“ on juubilari iseloomustanud „Eesti sõudespordi ajaloo“ autor Hugo-Herbert Artma.

Spordimehe maine teekond lõppes esmaspäeval, 27. juunil. Tema ärasaatmine toimub Tartu krematooriumi suurest saalist 5. juulil kell 12. Omaksed paluvad pärgi mitte tuua.

Sõudeliit avaldab lähedastele kaastunnet!