Ülo Tölp sündis 6. veebruaril 1931. aastal Räämal Pärnu jõe kaldal. Tema isa oli meremees ja ema kuduja. Kooliteed alustas juubilar 1938. aastal kodulinnas Rääma koolis. Pärast selle lõpetamist jätkas ta õpinguid Pärnu I Keskkoolis, mille lõpetas 1949. aastal. Sama aasta sügisel sai Tölbist Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonna üliõpilane, mille ta lõpetas 1954. aastal insener-hüdrotehnikuna.
Ülo Tölp (vasakul) koos sõudeliidu toonase peasekretäri Jaan Tultsiga kaheksapaatide sügisregatil 2006. aastal ürituse 50 aasta juubelit tähistamas
Sõudespordi juurde sattus sünnipäevalaps 1950. aastal üliõpilaspõlves Tallinnas. Aasta hiljem osales ta Erich Wilhelm Seileri juhendatud vabariiklikel sõudetreenerite ettevalmistamise kursustel ja alustas peagi treeneritööd instituudi kehalise kasvatuse kateedris. Samal ajal juhatas ta TPI sõudevägesid instituudi sõudesektsiooni esimehena. Elu- ja töökoha vahetus 1954. aasta sügisel viis noore mehe Tartusse, kus ta pühendus sõudespordi arendamisele: töötas treenerina Tartu riiklikus ülikoolis (TRÜ), Tartu laste spordikoolis ja VSÜ Kalevi laste spordikoolis. 1976. aastast alates sai temast täiskoormusega sõudetreener ning ta kutsuti TRÜ kehakultuuriteaduskonna veespordi kateedrisse sõudespordi eriala õppejõuks. Sel ametikohal töötas Tölp 1996. aastani, jätkates järgnevatel aastatel tunnitasu alusel töötava õppejõuna, millele lisandus treeneriamet Tartu ülikooli spordikeskuses. 1998. aasta kevadest pidas juubilar aastaid ülikooli sõudebaasi juhataja ametit.
Tölbi õpilased on häid tulemusi saavutanud NSV Liidu noorte meistrivõistlustel, kui 1960. aastal Jüri Joost, Vello Teder koos roolija Alekandiga said roolijaga kahepaadil pronksmedali. NSV Liidu meistrivõistlustel oli tema juhendatud kaheksapaat kuues ja 1962. aastal korraldatud NSV Liidu teise grupi meistrivõistlustel esimene. Tema juhendatavad on kaheksapaadil võitnud viis meistritiitlit ning kogunud esivõistlustelt ühtekokku 50 meistrimedalit.
Treeneriameti kõrval on Tölp isegi aerud kätte võtnud. Esimese Eesti meistritiitli võitis ta roolijaga kahepaadil 1956. aastal, millele järgnesid kolm meistrikulda kaheksapaadil: aastatel 1957, 1960 ja 1961. Tölp on iga-aastase kaheksapaatide sügisregati algataja 1957. aastast. Ainest võistluse korraldamiseks sai sünnipäevalaps Oxford–Cambridge´i kaheksapaatide kohtumisest, ja kuna ülikoolides muutus sõudmine üha populaarsemaks, leidis idee Tartu ülikooli spordiklubi juhtkonnas toetuse. Tölp on Tartu sõudebaasi olmehoone projekteerija, niisamuti Anne kanali hüdrotehnilise osa autor ja selle kaevamise initsiaator.
Eesti sõudmise grand old man’i tegevuses väärib tähelepanu asjaolu, et ta on aktiivselt edendanud sõudesporti kirjasõna vahendusel: jaganud mälestusi ja ajaloolisi ülevaateid “Eesti Sõudja” veergudel.
Tölp on kogu elu olnud laulumees ja filosoofiahuviline. Oma 1996. aastal ilmunud teoses „Medisoofia“ seadis ta eesmärgiks inimese elu põhitõdede kirjeldamise.
Tsitaate „Medisoofiast“:
Arenev elu, eriti hoogne tehnika areng, tekitab inimestes illusiooni nagu peaksid arenema ka inimese põhitõed. Elu eesmärkide püstitamisel toetutakse sageli teise- ja kolmandajärgulistele tõdedele, mis võivad tõepoolest ajas muutuda. Põhitõed aga ei arene edasi ega kaota oma väärtust – nad on ajas püsivad. Need tõed kehtisid enne meid, meie ajal ja saavad kehtima ka tulevikus pärast meid.
Kui me tahame oma mõtlemises ja tegudes olla ja jääda püsivale alusele, peame toetuma põhitõdedele. Seda on vaja nii indiviidile, rahvale kui kogu inimkonnale.”
„Tölp on mees, kelle elu ideaaliks on džentelmeni kuju – aususe, südametunnistuse, töökuse ja õigluse võrdkuju. Neid põhimõtted on ta püüdnud sisendada ka oma õpilastesse,“ on juubilari iseloomustanud „Eesti sõudespordi ajaloo“ autor Hugo-Herbert Artma.
Sõudeliit soovib sünnipäevalapsele palju õnne ja tugevat tervist!