Randel Peerna püüab heategevuse nimel sisesõudmise maailmarekordit

Vahur Mäe, toimetaja   |   3. aug. 2016, 11:54

Saanud lapsepõlves arstidelt ise ränga diagnoosi ning soovituse ratastooli jäämise vältimiseks regulaarselt liikumise ja sportimisega tegelema hakata, on Eestis ainsa erivajadustega noorte personaaltreeneri ja füsioterapeudina tegutsev Randel Peerna läbi oma eeskuju ja tegevuse edukalt aidanud saatusekaaslasi ning kelle lugu tõeliselt innustab.

Juba 13. augustil võtab Pärnust pärit invasportlasest sõudja Peerna ette 100 kilomeetri distantsil sisesõudmise maailmarekordi ründamise, millega soovib koostöös Tartu Lastefondiga koguda raha neile raske liikumispuudega noortele, keda oleks võimalik taas jalgele ja edukalt liikuma aidata. Ajasime Randeliga tema elu kurnavaima sportliku pingutuse eel juttu.

2016 Randel Peerna erakogu
Randel Peerna treeningul (foto: erakogu)

Miks otsustasid kampaania ette võtta ja kas algidee pärineb ka sinult?

Kõik see algas «Ringvaates» Christoferi lugu nähes ning mul tekkis tahtmine aidata just haruldaste haigustega lapsi. Nädalaid mõtlesin, mida selleks teha saaksin ja nii see 100 kilomeetri läbimise plaan sündiski. Juba järgmisel hetkel olin ideed Tartus Lastefondis lähemalt tutvustamas. 13 augustil kell 10 alustan Pärnus Tervis Ravispaahotelli vabaajakeskuse spordisaalis rohkem kui tööpäeva kestvat sõudemaratoni. Kes soovib rekordiüritusele kaasa elada, tasub tulla kohale või vaadata Sõudespinning.ee veebist otseülekannet.

Heategevuskampaaniaga liitudes on võimalik osta niinimetatud personaalseid kilomeetreid. Mitu kilomeetrit tänaseks müüdud on?

Hetkel oleme kokku saanud 10 kilomeetrit.  Seega, 90% on veel vaba pinda ning siinkohal esitangi spordisõpradele ning probleemi tõsidusest arusaajatele väljakutse liitumiseks. Teie panus loeb!

2016 Randel Peerna 4 miljoni km sert foto erakogu
Rahvusvaheline sertifikaat tõendab, et Peerna kuulub tänavu kevadest sisesõudmise nelja miljoni meetri klubisse (foto: erakogu)

Mida kampaaniast saadud vahenditega täpsemalt tehakse? Projekti tutvustusest võib lugeda, et toetatakse haruldasi haigusi põdevaid lapsi.  Kas võid loetleda ka haigusi, mis on haruldased?

Projekti eesmärgiks on aidata peresid, kes vajavad tuge oma lapse haruldasest haigusest tulenevate kulutuste katmisel ning neid, kes oma raske haiguse tõttu vajavad positiivse kaaluiibe säilitamiseks ning diagnoosiga toimetulekuks spetsiaalset toidusegu, mida haigekassa paraku ei kompenseeri. Hetkel toetab Lastefond 18 haruldase haigusega last. Haruldaste haiguste nimekiri on pikk, kuid enam räägitakse nahahaiguseks klassifitseeruvast ihtüoosist, geneetilisest Allan-Herndon-Dudley sündroomist, kaasasündinud kloriidikaotusdiarröast jt.

Said lapsepõlves ise karmi diagnoosi, kus sind “ähvardati” ratastooliga. Millised on olnud raskeimad hetked sinu teel? Kas oled mõelnud ka loobumisele?

Raskemaid hetki oli, kuid siis, kui alustasin treeninguid. Esmalt pidin jalad liikuma ja sirgemaks saama ning kõik see käis läbi piinava valu. Praegu on treeningust saanud nauditav elustiil. Loobumisele pole ma kunagi mõelnud, sest tahan ise kõndida.

Milline on hetkel kehtiv 100 kilomeetri invasõudmise rekord ja kellele see kuulub?

Para- ehk invasõudmise kehtiv tippmark minu kaalukategoorias ehk kergekaalus on 10 tundi 20 minutit 5,2 sekundit. See kuulub Austraalias Rossmoyne’is elavale Richard Wassell’ile.

Mida lisaks annetuste kogumisele loodad oma eeskujuga veel saavutada?

Iga väikseimgi heategu võib olla kellegi jaoks suureks toeks ja uue elu alguseks. Soovin, et Tartu Ülikooli Lastefondi tegevus ja olemasolu jõuaksid senisest veelgi rohkem erivajadustega laste ja nende vanemate, avalikkuse ning toetajateni.

Milliste soovituste ja mõtetega innustad neid harjutama ja liikuma, kes on saanud ränga haiguse diagnoosi?

Õnneks on diagnoose, mida saan enda kogemusest tingitult liigitada lootustandvamateks. Oluline osa diagnoosidest on muidugi ka sellised, mille puhul saame perele olla paraku vaid  vaimseks toeks. Mõlemal juhul peab olema väga hea tahtejõud ja usk sellesse, et sõltumata diagnoosist läheb enesetunne ja tervis vähemalt veidi paremaks.