18.oktoobril 2025 toimunud Eesti sõudmise 150.aasta peo raames anti muude tunnustuste kõrval üle ka üks eriline auhind – „Sajandi tegu“. Selle tunnustuse pälvisid SA Aidu Veespordikeskuse nõukogu esimees Mart Kivistik ja juhatuse liige Hardi Murula ning nende kaudu ka Lüganuse vald ja Sihtasutus Aidu Veespordikeskus.
Eesti sõudjate ja sõudmise jaoks on ilma igasuguse kahtluseta tegu just nimel „Sajandi teoga“, et mitte öelda „Aastatuhande tegu“, sest arvatavasti rohkem siia riiki sarnaseid objekte ei teki.
Sihtasutuse tööga on aja jooksul olnud seotud palju teisi inimesi kuid Mart Kivistikule ja Hardi Murulale on langenud suurim koormus keskuse käivitamisel – viimasel kolmel aastal on tulnud teha eriti meeleheitlikke pingutusi keskuse peahoone valmisehitamisel, töö käivitamisel ja sõudekanali töökorda seadmisel.
Vasakult Mart Kivistik ja Hardi Murula tänamas sõudjaid, taamal Sõudeliidu president Mihkel Mardna andmas üle tunnustusauhindu (Foto: Marta Vaimand)
Sihtasutus Aidu Veespordikeskus on asutatud 2011.aastal toonase Maidla valla initsiatiivil ning kaasasutajateks olid Eesti Olümpiakomitee, Eesti Sõudeliit, Eesti Aerutamisföderatsioon ja Eesti Veemotoliit.
Põhiraskus rahastamise leidmisel lasus Lüganuse vallal, nö erialaliitude osaks sai olla vastava oskusteabega panustamine.
Projekti esimene faas, teema- ja detailplaneeringud ning kanali kaevamine laabus üsnagi hästi – kui esimene ümrlaud toimus 2009.aasta kevadel, siis kanali kaevamiseni jõuti juba 2012, aasta juunis, vahetult peale seda kui lõppes põlevkivi ammutamine, ning juba 2013.aasta 31.augustil võis pidada “sarikapidu” – elik kanali süvend oli valmis kaevatud.
Prognooside järgi pidi süvend täituma veega 2015.aasta jooksul, kuid täitus kiiremini – sisuliselt 2014. aastal oli veetase vajalikul kõrgusel.
Aidu sõuekanal 2025 augustis (Foto: Robert Väli)
Lühike ekskurss ajalukku. (vt PILDID)
2007 – 2008 – Sõudekanali idee väljakäimine TLÜ ja EMÜ diplomandide poolt
2009 – Esimene ümarlaud asjast huvitatute vahel
2009 – 2010 – Teemaplaneering kaevandusalal
2011 – Sihtasutus Aidu Veespordikeskus asutamine (Aidu VSK SA)
2011 – 2013 – Sõudeala detailplaneering
2012 – 2013 – Kanali süvendi kaevamine
2017 – EAS otsustab rahastuse ca 4’000’000 € ulatuses
2018 – Aidu VSK SA omandab maad 220ha
2018 – 2019 – Projekteerimised
2020 – FISA kinnitus, et projekt vastab rahvusvahelistele nõuetele
2020 – 2021 – Pinnasetööd
2023 – Peahoone ehitamine
2025 – Albano-süsteemi (poide) installeerimine
2025 – Sõudjate ja aerutajate esimesed Eesti meistrivõistlused rahvusvahelistele nõetele vastaval sõudekanalil.
Sõudekanal kui selline vastab täielikult Maailma sõudeliidu (World Rowing) poolt kehtestatud ideaalnõuetele:
– kanali pikkus 2350m (minimaalne nõutav pikkus on 2150m)
– laius 162m, 27m + (8×13,5m) +27m (nõutav on 8 rada, kusjuures võistlus peetakse 6-l rajal)
– sügavus 3,5m. (Aidu veetase on pigem 4,2m juures, mis on vaid positiivne – mida sügavam vesi, seda kiirem.
Nii see algas: Eesti Energia draglainid kaevamas sõudekanali stardipaigas (Foto: Rein Kilk)
Võib-öelda, et reaalne tegevus veespordi keskuse väljaarendamiseks sai alguse 2009.aastal ning rahvusvahelisele nõuetele vastavaks sai sõudekanal 2025 aastal. Seega kogu protsess kestis enam kui 15 aastat, tõsi, see sisaldas asjaosalistest sõltumatuid pikki pause.
Jämedas laastus võib öelda, et reaalselt kestsid erinevate staadiumite tööd ca 3-3,5 aastat sh kanali kaevamine 14 kuud, mis arvatavasti on üks kiiremini kaevatud sõudekanaleid planeedil üldse, kuid paraku kõikvõimalikud menetlused, et karjäär transformeeruks spordi- ja vaba aja veetmise keskuseks tähendas valla- ja spordirahvale närvesöövat ootamist erinevates etappides kokku ligi 12 aastat!
Kokkuvõtvalt – 3-4 aastat tööd ja 12 aastat ootamisi …
Põhiline hooandja veespordi keskuse väljaehitamisel oli tollane Maidla, mis nüüdseks, peale haldusreformi on Lüganuse valla koosseisus. Nõnda siis on majanduslikus ja rahanduslikus võtmes põhiraskuse kandjaks Lüganuse vald, milline on suuresti katnud projektide omafinantseeringutega seotud kulud.
Mis kannustas Lüganuse inimesi sellist projekti ette võtmast?
Allpool on pilt Aidu-Nõmme külast – nimelt oli enne II Maailmasõda neil aladel 3 küla ca 200 leibkonnaga ning kohalike unistuseks oli, et peale karjääri sulgemist tekiks mingilgi moel sinna elu tagasi. Unistada sellest, et õnnestuks taastada 200 leibkonnaga külad, olid muidugi liiast, kuid teha midagi, mis tooks inimesed ja/või tegevuse tagasi sellesse paika, oli põhiliseks tõukejõuks.
Aidu-Nõmme enne II maailmasõda (Arhiivifoto)
Tänaseks on nii Eesti Sõudeliit kui ka Eesti aerutamisföderatsioon saanud korralda oma meistrivõistlused rahvusvahelistele nõuetele vastaval sõudekanalil.
Sõudestaadioni lõplikuks valmimiseks on vaja teha veel mõndagi kuid kõige olulisemad komponendid nagu keskusehoone ja Albano-süsteem (ehk rajad) on olemas ning madalama tasemete rhv võistluste korraldamiseks kõik võimalused olemas.
Sõudjate, aerutajate aga ka kõikvõimalike muude muskli jõul liikuvate veesõidukite jaoks on oluline teada, et Aidu sõudekanalil on eelisolukorras just nemad.
Neljapaadid Eesti meistrivõistlustel (Foto: Kristo Mägi)
Ka keskusehoone ja finišitorn on kõigiti rahvusvahelistele nõuetele vastav (Foto: Robert Väli)
Seda, mida sõudestaadioni valmimine tähendab sõudjatele, kes Eesti sõudmise 150-ndal aastal said lõpuks omi meistrivõistlusi pidada kaasaegsetes tingimustes, on raske ülehinnata,
Niisamuti on raske sõnadesse panna seda tänu, mida väärib Lüganuse rahvas, kes on aidanud sel imelisel asjal teoks saada.
Suur aitäh teile Eesti sõudjate poolt.
Aidu – mitte ainult sõudekeskus vaid ka veeseiklus- ja festivalikeskus
Lisaks sõudekanalile on Aidus olemas ka wakepark ning 06.septembril toimus AiduFest, milline loodetavasti kujuneb traditsiooniks.
AiduFest (Fotod: Kristo Mägi)
