Omaaegne sõudetipp, Eestit 1993. aastal maailmameistrivõistlustel esindanud, seejärel tippatleete treeninud ning hetkel Pärnus noorsõudjaid juhendav Tatjana Jaanson asub 23. juuli hilisõhtul vastu inimvõimete piire kompavale katsumusele, millega loodab tõmmata tähelepanu Pärnu Sõudeklubi noorsõudjate treeningtingimuste parandamise vajadusele. Kui katse meresõudmiseks kohaldatud Liteboat-brändi paadil õnnestub, saab Jaansonist teadaolevalt esimene naine, kes läbinud 82 kilomeetrit pika meretee Tallinna ja Helsingi vahel.
Projekti „Minu Everest“ õnnestumisse on Jaanson panustanud tugimeeskonnaga veidi üle aasta. Tunde kestnud, vahel ka uskumatult pikad – ligi 80 kilomeetrised – treeningud ning eneseusk on need, mis peaksid sobivate ilmaolude korral Jaansoni arvates lubama tal ränkrasket katsumust läbida ning eesmärki täita.
„Olen piisavalt treenitud ning vaimselt küps teekonda ette võtma. Pea et südaöine stardiaja valik sõltus projekti saatetiimi otsusest läbida vahemaa ajal, mil laevaliiklus on kõige väiksem. Samuti näitab ilmaprognoos, et soodsad olud on saabumas“, kirjeldas Jaanson protseduure ja reegleid ning lisas, et kõige rohkem kasu oleks Eesti poolt Soome ranniku suunas puhuvast lõunatuulest.
Paat, millel Jaanson teekonna ette võtab. Foto erakogust
Enim hakkab sõudja käekäiku mõjutama ilmastik ning kui vanajumal annab, võiks edenemise kiiruseks olla 7 kuni 9 kilomeetrit tunnis. Puhke- ja söögipausid, hoovustest ja tuultest sõltuvad arengud ning muud võimalikud riskid juurde ja sõudja maabumist Helsinki ühes Jahtklubis võiks ennustada pühapäeva hommikuks alates kella üheksast.
„Prognoose teha ei tahaks, sest teekonda võivad pärssida mitmed takistused. Küll usun, et plaanipärase reisi korral peaksin mahtuma 10 kuni 15 tunni sisse“, arvas kunagi NSV Liidu ning üheksakümnendatel ka Eesti koondist esindanud tippsõudmise taustaga naine.
Suurimaks mereretke riskiks nimetab Jaanson tuult kiirusega üle 6 meetri sekundis, sest just selle piirini peab arvutuste ja testsõitude põhjal meresõudmiseks kohaldatud alus veel suhteliselt mugavalt vastu. Kõik üle selle võib tähendada projekti katkemist.
„Muidugi on see kõik esmalt teooria ning peagi algav praktika annab asjaolude käigust tegeliku ülevaate. Kui jõuaksin hommikuks Helsingisse, võiks see olla justkui olümpiamedali võit“, võrdles Jaanson tema jaoks maailmavallutusliku plaani realiseerumist tippspordi kuvandis.
Lisaks isiklikule ambitsioonile ning soovile ennast proovile panna, näeb teeleasuja võimalust edendada tervislikke eluviise ning Pärnu noorsõudjate treeningtingimusi parandada.
„Ma ei saa öelda, et nii pikk pingutus oleks tervislik, kuid tasakaalukas ja madalal pulsil liikumine on üldiselt tugeva tervise aluseks. Teisalt on minu eesmärgiks koguda vahendeid Pärnu Sõudeklubi noortele uute paatide ostuks“, nägi Jaanson projektis mitut eesmärki.
Kuna klubi noortele mõeldud paadid on enamjaolt vananenud ning pidanud sõudjaid teenindama aastakümneid, on nüüd aeg neid uuendada. Jaansoni sõnul maksab uus treeningalus 3000 eurot ning „Minu Everest“ võiks anda oma panuse soetuse kaasfinantseerimiseks.
Kõigil on võimalik panustada ning selleks piisab pangaülekande teostamisest Pärnu Sõudeklubi arveldusarvele EE892200221019956199. Makse selgituseks tuleb märkida „Minu Everest“.
Siinkohal tänab Jaanson arvukatest partneritest koosnevat projektimeeskonda ning toob eraldi esile Tallinna vabatahtliku merepäästeühingu SAR-i, Nord Sail’i, päästja Deniss Pervurini, Ulvi Veideni, Jaan Tultsi, Aivar Halleri, Chad Palmeri, Toomas Rapi ja Aleksei Lipintsovi panuse. „Minu Everesti“ projekti veab Jaansoni tütar Anita ning toetavad ehitusettevõte YIT ja taastusvahendeid Eestisse tarniv Squeezy.