Kevade saabumisega on Eesti sõudmisorganisatsioonide struktuuris toimunud mõningased muudatused. Peale selle, et Ida-Virumaal Aidus kavandatakse endisele kaevandusalale ultramoodsat sõudekeskust ja idee realiseerimiseks on kaalul sihtasutuse loomine, liitusid kaks aastaid edukalt tegutsenud sõudeklubi üheks juriidiliseks kehaks.
Piirilinnas Narvas läbi aegade tippsõudjaid kasvatanud Narva Spordikool Energia veespordidivisjon ning käänulisel ja suhteliselt mudasel Emajõel edukalt sõudetulemustele nurgakive ladunud SAK Tartu lõid liitumiseks käed esmaspäeval, 28. märtsil. Liitumisläbirääkimised said alguse muidugi märksa varem: mullusel kaheksapaatide sügisregatil, kus Narva sõudjad ei osalenud.
SAK Tartu sportlased suundumas Emajõele treenima. Foto: www.kultuurinet.ee
Põhjusi, miks avalikkusele esmapilgul arusaamatu samm ette võeti (asuvad ju mõlemad klubid üksteisest ülemäära kaugel), leiab SAK Tartu senise tegevjuhi Jaan Vaiksaare sõnul mitmeid.
Majanduslikud põhjused loevad
Siinkohal loetleb Emajõe Ateena sõudejuht peamisteks kasuteguriteks tulevikus üksteise korraldatavatel võistlustel osalema hakkamist, majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks ühise majandamismudeli loomist, kahe klubi baasilt moodustatud koondpaatkondade moodustamise vajadust, aga rõhutab ka seda, et Venemaa kodakondsust omavad Narva sõbrad saavad nüüd aeg-ajalt hakata kolleegide palvel Ivangorodi põikama, et poole võrra soodsamat mootorikütust oma autode paakides tartlastele tuua. Teatavasti viib sõudespordi kulu üles just mootorite jõuvedelik – kaatrikütus, tuhandeid kilomeetreid pikad võistlus-ja laagrireisid lõunamaadesse, talvine eleketrigeneraatori kütus spordisaali soojendamiseks, jne.
„Minu sõnum olgu selgelt edastatud ka uuele Vabariigi Valitsusele. Kärbiti ju hiljuti märkimisväärselt riigieelarve tasakaalu huvides ja Maastrichti kriteeriumite täitmiseks kohalike omavalitsuste tulubaasi, mis on kahandanud ka meie klubide toetust oluliselt. Tavaliselt võrdub üks pluss üks kahega, kuid meie lootus on, et sel korral ei ole nii, vaid on rohkem“, püüdis Vaiksaar kirjeldada keerulist mudelit, millega klubide liitmine peaks automaatselt kusagilt vahendeid juurde tekitama.
Abi loodetakse poliitikutelt
Lisaks suunab ta tulubaasi küsimuse ka mullu tippspordist loobunud, mõned päevad tagasi oma elulooraamatu „Sauruse tee“ üllitanud ja 4. aprillil verivärske Riigikogu liikmena ametivande andvale noorpoliitik Jüri Jaansonile. Kuna just Reformierakond oli pahameeletormi tekitanud eelarvetaktika muutmise taga, olevat Jaansonil siin uue tegijana paljugi ära teha.
„Peale selle, et Jaanson on lubanud seista Pärnu Sõudeklubi rahvusvaheliseks areeniks väljaehitamise vajaduse eest, olnud valimislubadustes kindel, et suudab edendada puuetega inimeste elukvaliteeti Eestis, olgu ka KOV maksureform tema vedada“, lubas saktartlane poliitiku tegemistel järgmise nelja aasta jooksul silma peal hoida.
Klubi rekvisiitide valikul jõuti geniaalse lahenduseni
Kui uue ühendklubi nimi, Narva ja Tartu Sõudjate Arendamise Selts, selgus pikkade vaidluste tulemusena, siis aeruvärvide paika panemine läks ootamatult libedalt: geniaalse otsusena sündis lihtne lahendus, millekohaselt vasaku parda aeru värviks jääb senine SAK Tartu valge-punane ja parema lahenduseks juba aastaid tominud narvalaste kollane-sinine.
Siit on ka kodulehe toimetaja järeldused varmad tulema: narvalaste vasakparraste aerud lähevad nüüd ülevärvimisele ning liiguvad Tartusse ning vastupidi, SAK Tartu parema poole mõlad leiavad värskelt värvituna uue kodu Narva jõe kaldal.