Meresõudmine (Coastal Rowing) on sõudespordis suhteliselt uus ala – seda on harrastatud küll juba aastakümneid kuid ametlikke tiitlivõistlusi on peetud alles aastast 2007. Võrdluseks olgu öeldud, et akadeemilist sõudmist on Eestiski harrastatud juba pea 150 aastat.
Foto: www.rowperfect.co
Võiks öelda, et pole isegi veel korralikku terminoloogiat “kivisse raiutud”. Allakirjutanugi esimene kokkupuude meresõudmisega oli alles 2016.aastal MM-i žüriis. Tõsi, terminoloogiaga oli siis mõnevõrra lihtsam, sest Coastal Rowingule eestikeelset vastet leida polnud raske – otsetõlkes “rannikusõudmine”, suupärasem variant on siiski “meresõudmine”.
2019.aastal kui lisandus “Beach Sprint”, otsetõlkes “rannasprint”, läks meresõudmisega keerulisemaks, sest seni merel toimuvat hakati nimetama “Endurance Coastal Rowing” – isiklikult eelistaks selle puhul siiski terminit “meresõudmine” ilma lisanditeta sest “rannasprint” terminina räägib iseenda eest.
Meresõudmisel on veel omakorda 2 ala: endurance, 4-6 km distantsil, ning beach sprint ehk rannasprint.
Nö tõeline meresõudmine toimub avamerel 4-6 km distantsil, kusjuures start toimub sarnaselt purjetamisele – paadid on stardijoone eel kobaras, mitte ühe joone peal nagu akadeemilises sõudmises. Finiš võib olla nii merel kui ka maal, viimasel juhul sõidab paat randa, esimene mees hüppab paadist välja ja jookseb üle rannal oleva finišijoone.
Rannasprindis alustatakse maalt, jookstakse veeni (ca 10-50m), hüpatakse paati, sõutakse ca 250m kaugusel asuva tagasipöörde poini, sealt tagasi, randutakse, hüpatakse paadist välja ja joostakse finišijooneni.
See (rannasprint) on väga atraktiivne ala, millest loodetakse uut olümpiaala, asendamaks viimast korda Pariisi OM-l kavas olevat kergekaalu kahepaati – ROKi otsusel jäävad kaalukategooriad vaid nn kombat aladele. Kas ka tegelikkuses rannasprint olümpiale saab, on vara öelda, kuid tööd selle nimel tehakse ja väljavaateid peetakse heaks, sest 2023. aastal on rannasprint lisatud ANOC-i egiidi all toimuvatele World Beach Games kavasse.
Nõnda siis meresõudmine:
- on merel toimuv sõudmine, mis tehniliselt üsna akadeemilise sõudmise sarnane, paadid natuke suuremad ja raskemad, kohandatud merel sõudmiseks
- distants 4-6 km, startimine ja finišeerimine võivad toimuda eri moel: start merel – finiš merel, start rannal – finiš rannal, start merel – finiš rannal või ka vastupidi. Merel antav start meenutab purjetamise starti kus paadid hulbivad stardijoone eel ilma kindla rivistuseta.
- juhul kui finiš on rannal, siis paadi randudes hüppab üks liige välja ja jookseb finišijooneni
rannasprint:
- stardi- ja finišijoon asub rannal, paadid ootavad veepiiril
- joostakse 10-50m, sõutakse 250m avamere suunas ja tagasi, hüpatakse paadist välja, joostakse finišijooneni.
- distantsi veepealne osa on markeeritud kolme poiga kusjuures minnes tuleb sõuda sik-sakina ümber keskmise poi, tagasitulek on otse.
- Eestis võistlusi seni korraldatud pole ja Sõudeliidu egiidi all võisteldigi esmakordselt läinud aastasel Challenge’lItaalias samas koosseisus kui nüüdsel EM-l. Selle erinevusega, et neljapaadi roolimees Ander Koppel võistles Itaalias rannasprindis, sedakorda aga võistles ühepaadil pikal distantsil.
- On huvitav märkida, et 2021.aastal mindi nö eksperimentaalkoosseisuga meresõudmist katsetama ja hooajale emotsionaalset punkti panema. Hooajale pandigi väga ilus punkt – neljapaat võitis European Coastal Challenge’i ja Ander Koppel saavutas rannasprindis väga tugevas konkurentsis hinnatava 8.koha.
- Sellest eksperimentaalsest koosseisust tekkis aga püsiv koosseis, kes 2022.hooajal saavutas nii EM-l kui ka MM-l 5.koha ning MK2-l etapil võitis hõbemedali. Sama koosseis käis Donostias – San Sebastianis peetud ajaloo esimestel EM võistlustel meredõudmises kus saavutati 2.koht ning neljapaadi roolimees Ander Koppel võitis lisaks veel pronksmedali ühepaadi võistlusel.
PildildP
Pildil rannasprindi võistlusala 2022 Euroopa Rannasprindi meistrivõistlustel Donostias (Foto: Robert Väli)
Meresõudmise tiitlivõistlused
Meresõudmise MM-i sünniks loetakse aastat 2006, mil toimus World Rowing Coastal Challenge ning milline sai MM ametliku staatuse aastal 2007.
Eelmisel, 2021 aastal, tehti sissejuhatus Euroopa kontinentaalsele võistlusele Itaalias Marina Di Castagnettos, mil võistlus kandis nime European Rowing Coastal Challenge. Käesoleval aastal sai nimetet võistlus Euroopa meistrivõistluste staatuse ja see toimus 27-30. oktoobril Hispaanias San Sebastianis.
2019.aastal lisandus meresõudmises uus alaliik – rannasprint (Beach Sprint) ning sest saadik on see nii MM-i kui ka nüüd EM-i kavas.
Mõned tehnilised erinevused meresõudmise ja akadeemilise sõudmise vahel
Kui akadeemilises sõudmises on nii üksikaerulised paadid (st igal sõudjal on üks aer) kui ka paarisaerulised paadid (igal sõudjal on kaks aeru) siis meresõudmises on ainult paarisaerulised paadid.
Meresõudmises on ühe-, kahe- ja neljapaadid, puuduvad kaheksapaadid. Neljapaadil on ka roolimees ehk et paatkonnas on 5 liiget.
Akadeemilise sõudmise distants on 2000m, paadid on stardis ühel joonel, korraga on ühes sõidus 6 paati.
Meresõudmises on distantsil korraga ca 20 paati, start ja distants on sarnased purjetamisele.