Aleksei Lipintsov: sõudespinning haarab üha uusi huvilisi

Nüüd, mil sisehooaeg hakkab teatepulka peatselt üle andma vee peal sõudmisele, on paslik tubastele tegemistele joon alla tõmmata ning teha kokkuvõtteid.

Eestis peeti tänavu taas mitmeid võistlusi, sealhulgas said enim kajastust rahvusvaheline “Alfa” ning muidugi riigi meistrivõistlused. Ent toimus palju muudki – lisaks EMT-nimelise sõudesarja osavõistlustele oli siit ja sealt kuulda uutest maailmarekorditest ning ultradistantsidest, mida pakkusid MTÜ Sõudespinningu poolt korraldatud jõuproovid. Klubi juht ja eestvedaja Aleksei Lipintsov rääkis lähemalt.

Ultradistants on seljataga. Foto: soudespinning.ee

Aleksei Lipintsov, sõudespinning.ee vedaja, milliseks kujunes mööduv sisehooaeg ning kas on põhjust rõõmustamiseks? 

Peatselt mööduv hooaeg kujunes meie jaoks senistest kõige edukamaks. Kasvatasime stabiilselt motiveeritud liikmete arvu ning grupid täitusid sõuda soovijaist üllatavalt kärmelt. Paljud harrastajad on saanud medalimaitsegi suhu ning nii lisandub indu edasi pingutada. Kindlasti on klubile oluline, et oleme nüüdsest ka sõudeliidu ametlik liikmesklubi. Eks ole see nii tunnustuseks kui ka kvaliteedimärgiks klubi tegemistele.

Sisesõudjad on sinu käe all tegutsenud juba kui mitu aastat ning kui suur grupp regulaarselt treeningutel osaleb? Kui palju on hinnanguliselt Eestis ala harrastajaid?

Hetkel on minu juhendada umbes 35 inimest. Lisaks saavad paljud hüva nõu treeningplaanide koostamisel ning tean, et on neidki, kes järgivad videotreeningutest saadavaid soovitusi. Eristub seltskond – umbes 15 spordisõpra, kes teevad sisesõudmist kõrvalalana, otsides erinevatel põhjustel põhiala juurest aeg-ajalt vaheldust.

Rääkides alast terve Eesti kontekstis, siis lisaks pealinnale eristuvad selgelt Tartu, Pärnu ja Viljandi, kus toimuvad regulaarsed sõudespinningu- ehk rühmatreeningud. Aga muidugi sisesõudmist harrastab oluliselt rohkem huvilisi.

Tänavu tõusis Sõudespinning esile mitmete uute algatustega. Segasõidud, maailmarekordikatsed, ultradistantsid…  Palun seleta, mis imevägi paneb nii pikalt pingutama?

Otsides ja luues uusi võimalusi, oleme ala populariseerimise ning huviliste koondamisega igapäevaselt kõvasti tööd teinud.

Meie korraldatavad võistlused on olnud menukad ning mitmete maailmarekordite püstitamine on osalejate huvi ja motivatsiooni, aga ka meedia tähelepanu tublisti tõstnud. Just ülipikamaa ehk  ultradistantsid on kujunenud paljude lemmikuks. Eks see seda tähendab, et eesmärgipõhine ja pikk protsess iseenesest on nauditav.

Minu isiklik kogemus ütleb, et just pikad distantsid sobivad tavaharrastajatele enim.  Treeningud on rahulikud ja pikad ning targalt treenides saab väga ökonoomselt ja märgatavalt just aeroobset võimekust kergitada. Ja just seda hea ja kindla enesetunde saavutamiseks vaja ongi. See, kui sinu juhendatav tuleb ja ütleb, et väga mõnus on tööpostil 4. korruse kontorisse lipata, ilma, et pulss punasesse läheks, on parim ja meeldivaim vastus ning kinnitus, mida stabiilne treeningutel osalemine annab.

Mulle kui endisele sõudjale tundus kunagi ning ka nüüd, et eks see ergomeeter üks paras piinapink ole. Kas nõustud või lükkad ümber ja leiad argumente, miks võiks tegemist olla hoopiski emotsionaalse ja vaheldusrikka treeningvahendiga?

Olen ka ise kunagi sõudmist põhialana teinud (Aleksei Lipintsovil on .5 Eesti meistritiitlit ning ta on esindanud rahvuskoondist kahel korral maailmameistrivõistlustel – V.Mäe) ja mõtlesin siis samamoodi.

Tänaseks on negatiivne foon asendunud meeldivaga ning töö, mida saan teha ala edendamisel, pakub tõelist naudingut. Praeguseks on paljugi muutunud ning ühena peegeldub see rühmatreeningute formaadi kasutusele võtmisest. Tegemist on vaheldusrikka grupitöövormiga, mille muudavad meeldivaks huvitavad inimesed ning efektiivsus – kiirelt muutuva muusika taktis pakub ergomeetrisõudmine palju variatsioone ning harjutuskava saab olla vägagi rikkalik.

Ka suvel me aparaadil sõudmist täiesti ei jäta. Siis liigume veele lähemale – viime aparaadid järve äärde, naudime keskkonda ja tõmbame. Lisaks korraldame videotreeninguid ja kutsume nõuandeid jagama tippsõudjaid

Kuidas treenite põhiliselt siis, kui veekogud jääkaane alt vabanevad ning emotsionaalne loodus kutsub oma rüppe?

Nii mõnedki meist käivad vee pealgi treenimas ja edukalt. Eelmisel suvel saatis klubi liiget Sirli Kruusmaad edu, sest ta võitis Eesti meistrivõistlustel ühepaadil veteranide vanuseklassis kulla. Huvi veepealse sõudmise vastu kasvab ja see on hea. Suviti korraldame üritusi looduses, näiteks käime ratta- ja jalgsimatkadel.

Kas juba võiks avada ka saladuseloori, mida uut toob järgmine hooaeg? Plaanid on kindlasti töös?

Kindlasti lisandub uusi harrastajaid ning jätkame eriilmeliste võistluste korraldamist. Uued plaanid on seotud rahvusvaheliste võistlustega. Oleme mõelnud stabiilsete treenijatega Hispaaniasse treeninglaagrisse minna.

Lisaks kõigele muule, saab lähiaja mureks kindlasti olema uute treenerite koolitamine.