Küllap on enamus tulihingelistest spordisõpradest kuulnud kaasaja ühe pikima traditsiooniga spordivõistlusest, 1829. aastast alates Londonis Thames’il peetavast Oxfordi ja Cambridge’i ülikoolide vahelisest kaheksapaatide mõõduvõtust ehk The Boat Race’ist nagu britid teda nimetavad.
Kunagised traditsiooni algatajad, tudengid Charles Merivale Oxfordist ning Charles Wordsworth Cambridge’ist ei osanud ettegi kujutada, et ühes kenas Londoni pargis üksteisele esitatud võistlusväljakutse saavutab edaspidi tohutu populaarsuse, nii, et sellest saavad osa miljonid televaatajad ja Thames’i kallastele kogunev ligi veerandmiljoniline publik ning et sponsorite huvi kasvab kõrgustesse ja et võistkonnaliikmed tõusevad superstaari seisusesse.
Stardikaader 2010. aastast – Oxford tumesinises, Cambridge heledas. Võitis Cambridge. Foto: www.theboatrace.org
Vähesed kodumaised sõudesõbrad on aga kursis faktiga, et tänavu osales Oxfordi meeskonna komplekteerimise valiksõelas ka Eesti noormees, 23.aastane Meelis Lootus. Uurisin Pärnus varasemalt sõudmisega tegelenud, nüüd juba mitmeid aastaid võõrsil tarkust taga ajanud mehelt, kuidas sattus ta kuulsusrikka ajalooga võiduajamise karussellile ning mida kujutab endst pingeline elu, mis saab võistkonda ihkajaile kuue kuulisel ettevalmistusperioodil osaks
Etteruttavalt olgu aga öeldud, et spordimehe eesmärk jõuda Oxfordi teise võistkonda ehk Isisesse jäi napilt täitmata. Järgmiseks aastaks on Meelis Lootus seadnud uued sihid ning pole võimatu, et esimese eestlasena kaasa tegevat sõudjat saadab edu.
Oled Pärnust pärit ja tegelesid eelmise kümnendi algupoole ning keskpaigas treener Jarek Mäestu juhendamisel Pärnu Sõudeklubis akadeemilise sõudmisega. Millised olid sinu säravamad tulemused?
Tõepoolest, sõudmine oli juba põhikoolis minu tutvusringkonnas väga populaarne spordiala. Astusin Sõudeklubi Pärnu liikmeks 2002. aasta kevadel ning osalesin järgneva nelja aasta jooksul kodumaistel võistlustel. Mulle meeldisid kõige rohkem paarisaeru kahe-ning neljapaat. Selle perioodi tippsaavutusteks jäid vastavalt hõbe- ning kuldmedal neis paadiklassides.
Mis sai edasi? Kas sporditegemine jäi tahaplaanile?
Mitte päris, aga ma sõudsin vähem ja tegelesin muude aladega. Tahtsin välismaale ülikooli minna, ning 2006. aasta sügisel alustasin 4-aastast füüsikakraadi Suurbritannias Bristoli ülikoolis. Seal sõudsin kahel esimesel aastal natuke ülikooli meeskonnas, kuid kuna klubi asus koolist tunnise autosõidu kaugusel, tegelesin rohkem individuaalselt üldfüüsilise trenniga. Lõpetasin kooli 2010. aasta juulis ning olin vastu võetud Oxfordi Ülikooli 4-aastasesse doktoriõppesse, mis algas 2010 oktoobris. See jättis kaks ja pool kuud vaba aega – ainuke üle kuu kestev puhkus järgneva nelja aasta jooksul. Kuna ma polnud Euroopast varem väljas käinud, otsustasin seda aega kasutada Austraaliaga tutvumiseks. Leidsin seal Bristoli magistritöö juhendaja kaudu ka töö Perth’is, Lääne-Austraalia Ülikoolis. Tegelesin füüsikalaboris aatomikellade arendusega. Selle töö kaudu hakkasin ka uuesti sõudma – üks töökaaslane, väga andekas sõudja, kutsus mind ülikooli klubiga liituma ning juba 2010. aasta septembris osalesin nendega Lääne-Austraalia meistivõistlustel kus võitsin 4 kuldmedalit.
Jõudes oktoobris tagasi Suurbritanniasse, tahtsin sõudmisega edasi tegeleda ning kandideerisin oma õppejõu soovitusel Oxfordi ülikooli meeskonda. Ma ei olnud nii kõrgel tasemel kunagi varem sõudnud ning ei lootnud väga kaugele jõuda, kuid otsustasin siiski proovida.
Ja nii leidsidki end treenimast kuulsa võistkonna ridades, kombineerides pingelist õppetööd ning kurnavaid treeninguid?
Olin sõpradelt ülikooli meeskonna kohta palju head kuulnud ning tekkis huvi, kui kaugele valiksõelas jõuaksin. Eesmärgiks oli pääseda Oxfordi duubelmeeskonda, mida kutsutakse Isis’eks. Septembris kogunes paatkondadesse kandideerima 40 sportlast, kellest peale esimest, 2000 meetril sõidetud ergomeetritesti jäeti järele 25, mina nende seas. Algas tihe treeningprogramm, mis tuli tasakaalustada õppetööga – akadeemilises pooles Boat Race’i sportlastele järeleandmisi ei tehta. Treenitakse kuuel päeval nädalas kaks korda päevas, mis teeb päevaseks treeningmahuks 3-4 tundi Sportimine koos õppetööga tähendab 16-tunniseid tööpäevi – päev stardib hommikul kell 6 ja saab õhtusse kell 22.
Juba 17. aastat Boat Race meeskondi treeninud, täna Oxfordi juhendav peatreener Sean Bowden ning võistkonna teine treener, hiljem Isise liikmetega tegelev Andy Nelder, teevad sportlaste valiku ergomeetritesti, kehamassi suhte, sõudetehnika ning teiste meeskonda sobivuse näitajate põhjal. Kuigi Suurbritannia ilmad on heitlikud, saab siin ka talvel sõuda ning pikad ja rahulikud otsad on mõeldud üldvastupidavuse saavutamiseks ja tehniliste nüansside lihvimiseks.
Teada on, et igal aastal, vahetult võistkondade koosseisude kinnitamise eel, jaanuaris-veebruaris, käivad mõlema õppeasutuse tiimid võõrsil akusid laadimas.
Selle perioodi motiiv on tuua meeskond kokku intensiivseks kahe nädalaseks treeningperioodiks – eemal igapäevakohustustest ning segavatest faktoritest. Cambridge oli sel aastal Hispaanias ning Oxford Prantsusmaal Bordeaux’ lähedal Temple-Zur-Lot’is. Esimene paat (Blue Boat) ja duubelmeeskond (Isis) hakkavad seal lõplikku vormi võtma. Treeninglaager oli meeldivaks kogemuseks. Me elasime lossist hotelliks ehitatud hoones ning treenisime lähedal asuval vaiksel veekogul. Laagri igapäevaelust ei puudu ka meelelahutus.
Tänavune üldkilometraaz, kuhu olen arvestanud ka sõudeaparaadil läbitu, küünib nelja tuhandeni. Veel jääb perioodist meelde võimas meeskonnavaim ja üksteist toetav suhtumine.
Nüüdseks on teada, et pääs teise eseloni paatkonda jäi suletuks. Millised on sinu plaanid edaspidiseks?
Konkurents oli väga tihe, oli palju üksteisega peaaegu võrdseid kandidaate. Jõudsin sel aastal kaugemale kui lootsin ning olen peaaegu kindel, et proovin järgmisel aastal uuesti –sel tingimusel, et mu akadeemilised kohustused lubaksid. Treenin praegu oma kolledzi tiimiga, mis on üks parimaid kolledzimeeskondi ülikoolis. Äsja võitsime “Head of the River” tiitli, mis tuli 34 kolledzi seas Torpids’i nimelisel võistlusel, mis on üks kahest kolledzisõudmise suurüritusest.
Ootan põnevusega 26. märtsi, mil toimub tänavune Boat race. Elan loomulikult omadele kaasa ning naudin Thames’i kaldale sadu tuhandeid fänne koondava Londoni ühe peamise tunnusürituse festivalimeeleolu ja atmosfääri.
The Boat Race stardib eeloleval laupäeval Suurbritannia aja järgi kell 17.00 (Eesti aeg 19.00). Võistlusest teevad otseülekande nii BBC kui Eurosport.
Artiklis kasutatud fotod: 1. www.theboatrace.org; 1. www.parnupostimees.ee