Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 (muudetud 08. jaanuar 2021 korraldusega nr 6) „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ on sporditreeningud sise- ja välistingimustes reguleeritud järgmiselt:
Alates 1. veebruarist 2021 Harjumaal ja Ida-Virumaal ning alates 3. veebruarist mujal Eestis:
- sisetingimustes on lubatud mittekontaktne või madala riskiga tegevus või treening üksnes juhul, kui selle läbiviimisel on tagatud, et osalejate arv rühmas ei ole rohkem kui 11 inimest, sealhulgas juhendaja. Teiste rühmadega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.
Võistkondlikud alad, kus esineb juhuslik kontakt, loetakse madala riskiga tegevuseks juhul, kui spordialaliit on koostanud riskide maandamise meetmed ning need on kooskõlas Kultuuriministeeriumi juhistega ja kooskõlastatud Terviseametiga. Terviseameti kõrgemate ja madalamate riskidega tegevuste loetelu on leitav Terviseameti kodulehelt; - sisetingimustes on lubatud kontaktne või kõrge riskiga tegevus või treening üksnes juhul, kui see toimub kogu tegevuse või treeningu vältel maksimaalselt kahe sama inimese vahel, teiste inimestega tuleb kogu tegevuse vältel hoida kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Ruumis võib inimesi olla kuni 50% ruumi täituvuseni, kuid kogu tegevuse vältel ei tohi kaks koos treenivat inimest teiste samas ruumis treenivate inimestega, sh juhendajaga kokku puutuda (st lähikontaktsus ainult kahe isiku vahel);
- treening-, riietus- ja pesuruumides on tagatud ruumi kuni 50% täituvus. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika (nt tennis ja jõusaal), aga kasutatakse sama riietusruumi, tuleb tagada 50% täituvus erinevate sportimispaikade lõikes;
- välitingimustes on lubatud treenimine rühmas, mille suurus on kuni 50 inimest, sh juhendaja. Tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega;
- siseruumides kantakse maski, v.a sporditegevuse ajal. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
- ühiskasutatavad esemed desinfitseeritakse pärast igakordset kasutamist;
- teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt (COVID–19 käitumissoovitused asutuste töö nakkusohutuks korraldamiseks).
Alapunktid 1-4 ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistri- ja esiliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, ning puudega isikute tegevustele (ei laiene seenioritele/ veteranidele).
Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 48 terviktekst on kättesaadav siit ja seletuskiri siit.
Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele
- Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
- Sportimisel oleneb maskikandmise kohustus sellest, millise spordialaga tegeletakse. Spordialade või tegevuste puhul, mil hingamine intensiivistub, ei tohiks maske kanda, kuna sellisel juhul on maskid ebahügieenilised, sest märguvad ja see soodustab mikroorganismide arengut. Küll aga on mask õigustatud nt male mängimisel ja muudel spordialadel, kus ei toimu intensiivset hingeldamist. WHO soovituse kohta sportimisel saab täpsemalt lugeda siit: https://apps.who.int/iris/rest/bitstreams/1319378/retrieve.
- Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt sidumata isikud (sh lapsevanemad) peavad siseruumides kandma maski, tuleb järgida 2+2 reeglit ja ruumi täituvust kuni 50%.
- Võistkondlikel aladel, kus esineb juhuslik kontakt ning mille riskiaste on mõnevõrra suurem kui kontaktivabadel spordialadel, kuid mitte samaväärne kontaktsete spordialadega, võib rühmas olla kuni 11 inimest. Need alad loetakse madala riskiga alade hulka juhul, kui spordialaliit on koostanud riskide maandamise meetmed, sh treeningule eelnevad ja järgnevad tegevused, milleks on näiteks ruumide ventileerimine, hajutamine, kokku puutuvate gruppide homogeensus, eri gruppide kokkupuudete vältimine jne, ning neid meetmeid järgitakse tegevuste käigus. Vastavad meetmed peavad olema kooskõlas Kultuuriministeeriumi juhistega ja kooskõlastatakse Terviseametiga. Juhul kui ilmneb, et riskide maandamise meetmed ei ole piisavad või neid ei järgita, võidakse vastav spordiala Terviseameti poolt liigitada kõrgema riskiga alade hulka.
- Tegevuse korraldaja peab tagama selle, et treeningutel osalevad erinevatesse gruppidesse kuuluvad inimesed ei seguneks omavahel spordiobjekti fuajees või riietusruumides. Nt: lasterühmade puhul lepitakse kokku igale rühmale konkreetne kogunemisekoht ja kellaaeg. Välditakse seda, et erinevatesse rühmadesse kuuluvad lapsed tulevad varem treeningsaali ning segunevad teiste rühmadega. Soovitav on erinevate rühmade treeningaegu ajatada nii, et rühmad ei satuks samal ajal riietusruumi.
- Välitingimustes võib korraga treenida ühel treeningväljakul ka mitu rühma. Nt: jalgpalliväljaku ühes osas treenib üks treeningrühm ning teises osas teine treeningrühm, on lubatud mõlemal rühmal samal ajal treenida tingimusel, et nende vahel on viiruse leviku ennetamiseks vajalik vahemaa ja puudub omavaheline kokkupuude.
- Kehtestatud piirangud ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistri- ja esiliigade mängijatele.
- Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade või esiliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi/veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi/veteranspordi koondiste liikmed või kandidaadid.
- Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel.
- Riskide maandamiseks on soovituslik viia siseruumides toimuvad treeningud üle välitingimustesse.
- Alaealistele suunatud treeningut peab korraldama täiskasvanud treener või juhendaja.
- Treeningule on võimaluse korral tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine on vajalik treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures (nt jõusaali treeningud).
- Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.
- Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
- Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevuste järel territooriumile.
- Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.
Treeningute korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastab treeningu korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Korduvrikkumise korral võib Terviseameti korraldusega objekti piirangute mittejärgimisel ajutiselt sulgeda.
Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed
- Ruumide koristamine ja desinfitseerimine tagatakse Terviseameti soovituste kohaselt (leiab siit).
- Oluline on jälgida kätehügieeni, võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
- Piisknakkuse leviku tõkestamiseks tuleb aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga katta. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse seejärel kohe selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ja pestakse käed.
- Kahe treeningu vahel on soovituslik ruume õhutada.
Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.
20210130_Sporditegevuse juhend alates 1. veebruarist 2021 20210130_COVID-19 käitumisjuhend spordivõistluste korraldajatele alates 01.02.2021
Täiendused 03.02.2021
Selgitan täiendavalt lahti sporditegevusele kehtivad piirangud.
Olenemata sellest, kas sporditegevus on kõrge või madala riskiga, on spordiobjektide täituvus lubatud kuni 50% ruumi täituvusest. Spordiobjekti üldist täituvust arvestatakse Spordiregistris kirjas olevate kappide või nagide arvu järgi. Nt: kui spordiobjektil on kokku 500 kappi, siis võib korraga spordihoones viibida kuni 250 inimest. Kui ühes riietusruumis on näiteks 100 kappi, siis võib riietusruumis olla korraga kuni 50 inimest. Kui riietusruumid on väikesed, siis tuleb lähtuda tervest mõistusest ning lubada riietusruume korraga nii palju inimesi, et neil on võimalik teineteisega hoida mõõdukat (2m) distantsi. Sauna puhul tuleb lähtuda sellest, et kui tavaolukorras mahub sauna näiteks 10 inimest, siis praegu võib seal olla korraga 5.
Treeningsaalidesse ei tohi lubada korraga rohkem inimesi kui 50% spordiobjekti riietusruumide kappide/nagide koguarvust. Kui spordiobjektil on mitmeid erinevaid treeningsaale, siis tuleb lähtuda sellest, et ruumis võib olla kuni 50% ruumi tavapärasest täituvusest. Nt: tavaolukorras on rühmatreeningu puhul saalis maksimaalselt 30 inimest, 50% piirangu kohaselt võib saalis olla 15 inimest. Kui 15 inimese saali lubamine ei võimalda hoida teineteisega kahemeetrist vahemaad, siis tuleb inimeste arvu vähendada selliselt, et see oleks võimalik.
Madala riskiga sporditegevuste puhul, loetelu leitav siit, on lubatud rühma suurus kuni 11 inimest. Kuna antud tegevuste iseloom on selline, kus spordiala harrastamiseks puudub vajadus olla teineteisele lähemal kui 2 meetrit ning nende tegevuste käigus ei teki füüsilist kontakti teiste inimestega, siis loetakse neid madala riskiga aladeks/tegevusteks. Kui nende tegevuste puhul tekib ühe rühma siseselt inimeste vahel olukord, kus nad on lühiajaliselt teineteisele lähemal kui 2 meetrit, siis on see lubatud, kuid mõistlik on praegusel ajal hoida niipalju distantsi kui see on võimalik. Ühes grupis olevad inimesed ei tohi kokku puutuda teiste gruppidega. Kokku võib ruumis viibida niipalju rühmasid, et inimeste koguarv ei ületa 50% ruumi täituvust ning tagatud on, et rühmad ei puutu teineteisega kokku. Neid reegleid tuleb järgida nii enne treeningut, treeningu ajal kui ka pärast treeningut, sh riietusruumis ja fuajees.
Nt: spordisaal on piisavalt suur, et mahutada treenima korraga viis 10 – liikmelist iluvõimlejate rühma. Need viis rühma tohivad korraga saalis treenida, kuid ei tohi kordagi teineteisega kokku puutuda. Rühmad ei tohi seguneda ka fuajees ning riietusruumis. Kui riietusruumi suurus ei võimalda rühmadel riietusruumis distantsi hoida, siis tuleb rühmade saabumine ja lahkumine ajatada selliselt, et korraga ei viibiks riietusruumis rohkem kui üks rühm ning riietusruumi täituvus ei ületaks 50%.
NB! Võistkonnaalad (korvpall, käsipall, võrkpall, jalgpall, saalihoki, jäähoki) loetakse madala riskiga alade hulka ainult juhul, kui ala kureeriv spordialaliit koostab täiendavad usaldusmeetmed ning on need kooskõlastanud Terviseametiga. Kui Terviseamet ei kiida meetmeid heaks või kokkulepitud meetmete järgimist ei suudeta tagada, siis on eelnimetatud võistkonnaalad kõrge riskiga tegevused ning järgida tuleb 2+2 formaati! Kuna võistkonnaaladel on omavaheline kontakt juhuslik, siis on täiendavate meetmete korral võimalik ka neid alasid 11 inimesega grupis harrastada.
Kõrge riskiga sporditegevuste puhul on lubatud tegevus maksimaalselt kahe inimese vahel ning teiste inimestega, kes ruumis viibivad, peab hoidma kahemeetrist vahemaad. Kogu treeningu vältel ei tohi vahetada treeningpaarilist. Ruumi täituvus ei tohi seejuures ületada 50%. Kõrge riskiga tegevused on liigitatud sellesse rühma seetõttu, et nende tegevuste iseloom on reeglina selline, kus on vajadus olla pidevalt kontaktis teise/teiste inimestega või tegevusele on iseloomulik intensiivne hingeldamine. TA nimekiri nende tegevuste osas ei ole ammendav ning selles võib hetkel leiduda küsitavusi. Ebakõlade selgumisel püüab Kultuuriministeerium leida koostöös TA-ga tekkinud olukorrale lahenduse.
NB! Rühmatreeninguid võib läbi viia juhul, kui kogu tegevuse vältel on lähikontaktis maksimaalselt 2 inimest. Nt: kaks sõbrannat tulevad koos spordiklubi treeningule, mis kannab nimetust rühmatreening. Need kaks inimest ei tohi ei enne, pärast ega ka treeningu ajal kokku puutuda teiste treeningul osalevate inimestega, st inimeste vahel on kahemeetrine vahemaa. Kui inimene tuleb üksi treeningule, siis hoiab tema kõikide teiste treenijatega kahemeetrist vahemaad. Kui madala riskiga tegevuste puhul võis tegevuse ajal tekkida juhuslik kontakt, siis kõrge riskiga tegevuste ajal seda tekkida ei tohi! Rühmatreeningu korral võib ruumi täita inimestega kuni 50% ulatuses, kuid kõikide inimeste/paaride vahele peab jääma 2 meetrit vahet.
Nt:
- judotreeningu saal mahutab tavaolukorras korraga treenima 32 inimest. Praeguste piirangute ajal võib saalis korraga kokku viibida 16 inimest (50%). Kuna judo on kõrge riskiga tegevus, siis võib tegevust läbi viia vaid 2 inimese vahel. Kui need 16 inimest treenivad terve treeningu vältel samade paarilistega ja teiste paaridega kokku ei puututa, siis on tegevus samas ruumis lubatud.
- võistlustantsu rühm võib teha ühes saalis trenni, kuid samade paarilistega ning tagada tuleb, et kokku ei puututa teiste paarilistega.
Kui madala riskiga tegevuste puhul võib viirus levida juhuslike kontaktide tõttu maksimaalselt 11 inimese vahel, siis kõrge riskiga tegevuste puhul maksimaalselt 2 inimese vahel. Kui teil on kahtlus, kas tegevus liigitub kõrge või madala riskiga tegevuse alla, siis hoidke kahemeetrist distantsi tegevuse ajal, ärge paarilisi vahetage ning saate tegevused läbi viia. Võistkonnaalade treeningtegevuse läbiviimise juhendid edastatakse alaliitude poolt lähiajal.
NB! Võimalusel soovitame treeningud viia välitingimustesse. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb teha kõik selleks, et ei tekiks tarbetuid kontakte ning kui need tekivad, siis tagada, et need tekiksid võimalikult väheste inimeste vahel.
Eesti sport on praegu kehtivate piirangutega väga avatud võrreldes muu Euroopaga, seega palume suhtuda kehtivatesse piirangutesse tõsiselt ning teha omalt poolt kõik selleks, et sporti oleks võimalik ka edaspidi turvaliselt harrastada.
Lugupidamisega
Jarko Koort
Nõunik
Spordiosakond
Kultuuriministeerium