Reede, 29. juuli, oli Eesti sõudmiskoondise jaoks sümboolselt tähtis päev, märkides kauaoodatud äralendu Brasiilias toimuvatele Rio de Janeiro olümpiamängudele. Vahetult Tallinna Lennujaama suundumise eel ajasime Pärnus juttu koondise peatreeneri – staažika ja kogenud Matti Killinguga, kelle jaoks tema enda olümpiadebüüt toimus juba 1992. aastal Barcelonas, mil pärnakas juhendas paarisaeru kahepaadil 4. koha saavutanud Roman Lutoškini ja Priit Tasase duetti.
Koondise peatreener Matti Killing (foto: www.err.ee)
Kuidas kulges viimane treeninglaager Viljandis ja millise teadmisega sealt meeskond Riosse lendab?
Laager läks korda ning mingeid tagasilööke ei esinenud. Ilmastikuolud soosisid meid ning kõik kavandatu sai ellu viidud. Ka Allar kohanes meeskonnaga ning veidi on selleks aega veel ka Rios. Niiet ma usun, et praegu on kõik kontrolli all.
Kui võrdled paatkonna hetkeseisu Euroopa meistrivõistluste eelse ajaga, siis mida sealt järeldada saab ja kas üldse saab? Kas võrdlusmomente on tekkinud?
Ilmataat soosis meid Brandenburgis tugevalt. Ega me nii head tegelikult olnudki. Kõik võis kujuneda nii ka seetõttu, et olime tugeva vastutuule sunnil vee peal tavapärasest 50 sekundit rohkem. Meil olid ju samal ajal käsil jõu- ja mahutreeningud. Kõik klappis. Tänaseks oleme kindlasti kiiremad. Tõde selgub Rios ning ega me ei tea, kui heaks on suutnud vastased end selle paari kuuga teha.
Kas Viljandi tegi kaariks ka Allar Raja seisud tema koha osas paadis?
Kõige paremini istub kooslus, mis on aastaid kokku sõitnud. Andrei Jämsä potentsiaal avaldub tänu tema omadustele vööris ehk number 1 peal istudes. Ta on tuntud ergutaja, ennastsalgav treeningutel, motiveeritud ning jõuline spordimees. Kuna Allar oli seljavigastuse tõttu pikalt eemal, kohanes ta ajutiselt number 1 peal kiiremini. Nii nagu kunagi oli meil E8 projekt, kus igal mehel oli oma kindel koht (alla 23-aastaste meeste kaheksapaat koondnimega E8 võitis 2007. aastal suurüllatusena eaklassi maailmameistrivõistlustel kuldmedali – V.M).
Kui palju töötunde meestel aasta algusest tehtud on?
Ma pean arvestust küll, aga rõhutan, et tundide arv ei tee tulemust. Nii paljut saan öelda, et oleme veidi planeeritust maas. Üle 24-tunniseid nädalaid pole me teinud. On esinenud väikeseid haigusi ja muud taolist. Oleme püüdnud planeerida ideaalilähedaselt, kuid palju sõltub taustsüsteemist, vahel vääramatust jõustki. Kasvõi lennuaegadega või maanteel paadikäru vedades. Ühtegi treeningut ei saa ette ega tagantjärgi teha. Kui miskit on vahele jäänud, siis ju see on millekski vajalik olnud.
Kus te Rios elate ja kui kaugel elukohast asub võistluspaik?
Seame end sisse olümpiakülas. Me ei ole varem oludega tutvumas käinud ega tunne neid. Nii palju tean, et bussisõit kahe keskuse vahel kestab ligi 70 minutit. Siit tekib analoog Pekingiga. Arvan, et mõttetu on mujalt kohta otsida ja maksta kõrget hinda võistluspaiga kõrval elades. Loodan, et see meeskonda ei tapa.
Millest sõltus äralennupäeva valimine – 29. juuli?
Lennu valisime põhimõttel, et 6-tunnise ajavahega aklimatiseerumiseks vajame kuute päeva. Laias laastus kehtib lihtne tõde, et ühe päevaga on võimalik kohaneda ühe tunni jagu. Teiseks oluliseks faktoriks pean võimalikult hilist, ent õigeaegset kohale saabumist, kuna elu on näidanud, et liiga pikalt ette minnes tekib tüdimus ning see võib mõjuda halvasti viimaste päevade sooritusele. Hea tahtmine peab säilima ka kurnava võistluse lõpuhetkedel.
Sul ja sportlastel on põhjalik kogemus lendamisel läänest itta. Nüüd aga liigute vastupidi. On seal mingeid mõjusid?
Ameerika mandril oleme kõik ennegi käinud ja siin vahet pole.
Milliseid veetingimusi meeskond Riost enim loodab?
Kõige olulisem, et tuuled ei puhuks külgedelt. Peaasi, et kõigil on võrdsed tingimused.
Kuidas on läinud paatkonna varumehel, Riosse kaasa lendaval Sten-Erik Andersonil?
Sten on teinud kõik üldtreeningud kaasa. Asendas kuu aega Allarit, kui ta vigastust ravis. Tegemist oli minu meelest küllaltki võrdse vahetusega, mistõttu läheme Riole vastu kindla tundega. Kui Londoni eel treenisime vahel kolme mehega, siis nüüd olid seisud paremad. Antud vahetus õigustas end igati.
Sinu esimeseks olümpiaks oli 1992. aasta Barcelona. Kas on ka mingeid nippe, mida oma koondisetreeneri karjääri algaastatest tänaseni kasutad ja endas kannad?
Eks igaühel ole tarkusi ja kogemusi. Nii on ka minu pikk karjäär kogemustepagasit rikastanud ja üht-teist õpetanud.
Mis saab paatkonnast peale Riot? Kas keegi mõtleb ka pensioni peale?
Avaksin nii palju, et Euroopa meistrivõistluste kuldmedal andis meestele kaheks aastaks palga ja ettevalmistusrahad. Kui me päriselt ei põru, siis aasta pärast toimuvatel maailmameistrivõistlustel püüame kirkamaid medaleid kui siiamaani.
Kuidas meeldivad Sulle Montoni-tiimi loodud olümpiarõivad?
Väga meeldivad.