Treener Jaansoni grupp avastab Hispaanias uut laagripaika

Vahur Mäe, toimetaja   |   24. nov. 2013, 14:50

Eesti tippsõudjad valmistuvad usinalt järgmiseks võistlushooajaks, kogudes rammu lõunamaa mahedas kliimas. Kui hiljuti andsime ülevaate Matti Killingu grupi tegemistest, siis nüüd on aeg vaadata, mida kavandavad Tatjana Jaanson ning tema hoolealused.

Killingu õpilased Allar Raja, Kaspar Taimsoo, Sten-Erik Anderson, Kaur Kuslap ning Kaisa Pajusalu naasesid mõned päevad tagasi Horvaatia sõudekülast Skradinist – lihvisid ühepaatidel aeroobsel tööl tehnilisi nüansse, ladusid üldkehalist vundamenti jõusaalis ning sõitsid jalgratastki.

Jaanson ning tema juhendatavad Tõnu Endrekson ja Andrei Jämsä lahkuvad aga juba eesootaval esmaspäeval, paadikäru auto taga, Hispaania poole, et avastada Castrelo de Miño – eestlaste jaoks täiesti uus ning mõneski mõttes ootamatu treeningpaik.

2013 Endrekson Jämsä paati seadistamas F.Liis Treimann
Endrekson ja Jämsä paati seadistamas. Foto: Liis Treimann (Postimees)

Tatjana Jaanson, millest uus ja huvitav treeningpaiga valik?

Ühelt poolt tuleb mõelda kulude kokkuhoiule, teisalt on meie varasem treeningkeskus Sevillas viimasel ajal olnud tugevalt ülerahvastatud ning treeningtingimused seoses sellega ei ole enam päris need. Muidugi tuleb kasuks igasugune keskkonna vaheldus, mistõttu tahaksin loota, et poistele mõjub laagripaiga muutus igati motiveerivalt ja hästi.

Koht, kuhu treenima suundume, asub Rio Minho jõel ning Orense, sama nimega provintsi keskus, on meie kodust umbes 25 kilomeetri kaugusel. Rio Minho on tammiga üles paisutatud ning tingimused pidavat olema igati meeldivad. Näiteks võime ühes suunas sõuda ligi veerandsada kilomeetrit.

Kuidas info Castrelo de Miñost eestlaste kõrvu jõudis?

Oleme suhelnud Hispaania koondislase Anna Jutsenko-Kiritsenkoga ning tema soovitas. Anna teadis sedagi, et aasta läbi on avatud 2000 meetri märgistatud distants ning veetingimused on igati tasemel. Rendime lähipiirkonnas korterit ning logistika korraldamisega kohalike toel ei näe probleeme. Ärasõidu kavandasime esmaspäevale, 25. novembrile ning tagasisõitu Eestisse alustame 15. detsembril. Kuna plaanime samasse kohta ka kevadlaagrit, siis hetkel on üleval üks lahendamata logistikaküsimus – kuna liigume ringi sõudeliidu bussiga, siis esimesest laagrist tagasisõit Madridi lennujaama vajab parkimismure lahendamist. Ideaalis kujuneks elu nii, et jätame bussi Madridis kellegi hoole alla ning naastes võtame ta taas enda kätte. Niiet kui keegi Madridis elavatest eestlastest peaks sellest plaanist kuulda saama ning soovib aidata meid turvalise parkimise korraldamisel, oleks hea, kui saaksime üksteisega ühendust.

Mida treeningplaanid esimeses pikas laagris ette näevad?

Keskendume baastööle – sõuame pikki otsi, arendades aeroobset vastupidavust. Kõik nädalad tulevad üle 20-tunnised ning lisaks ühepaatidele võtame kaasa ka paarisaeru kahese. Töö saab oma iseloomult olema vundamenti laduv.

Räägime ka järgmise hooaja eesmärkidest. Millised võistlused ja paadiklass on kavas?

Hooaja avalöök toimub 12.-13. aprillil Horvaatia lahtistel meistrivõistlustel Zagrebis. Lisaks on kavas Luzernis toimuv 3. MK-etapp ning peaeesmärkideks Euroopa- ja maailmameistrivõistlused. Tõnu ja Andrei sõuavad paarisaeru kahepaadil.

On kuulda olnud, et Jämsä-Endreksoni pürgimisi ka eraldiseisvalt alaliidust on toetama asunud mitmed ettevõtted ja eraisikud. Kes need on?

Kõigepealt peab ütlema, et ettevalmistustegevustele katteallikaid leida pole tänavu lihtne olnud. Seetõttu oleme lisa organiseerinud ning meid on abistama tulnud päris mitmed head toetajad. Siinkohal on minul ning Tõnul ja Andreil hea meel öelda tänusõnad Andres Lõhmusele, Andrei Korobeinikule, ValiceCar’ile, YIT Ehitusele, Sõudespinning.ee-le, Covereksile ja Insafety’le. Mõistagi on sõudeelu edendamisse iga panus edaspidigi teretulnud ning ootame meie tiimiga liituma.